Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul oli 2022. aasta neljandas kvartalis vabu ametikohti küll rohkem kui aasta varem, kuid kasv on pidurdunud. „Kui kolmandas kvartalis oli vabu ametikohti 15% enam kui 2021. aastal samal ajal, siis neljandas kvartalis jäi kasv tagasihoidliku 1,7% juurde,“ ütles ta.

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 2022. aasta neljandas kvartalis 630 825, enim oli töökohti töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusaladel. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1897), hariduse (1599) ning avaliku halduse ja riigikaitse (1493) tegevusaladel.

Kõikidest vabadest ametikohtadest 38% oli avalikus sektoris. „Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim avaliku halduse ja riigikaitse ning finants- ja kindlustustegevuste tegevusaladel ja madalaim põllumajanduse ning veonduse ja laonduse tegevusaladel,“ sõnas analüütik.

Vabade ametite arv tegevusalade kaupa

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (81,7%), sealhulgas Tallinnas (74,1%), järgnesid Tartu (4,9%) ja Ida-Viru maakond (3,4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Viljandi maakonnas ning madalaim Hiiu- ja Valgamaal.

Neljandas kvartalis võeti tööle 40 272 ja töölt lahkus 46 280 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetute ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2021. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 4%. „Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning haldus- ja abitegevuste tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 6734 töötajat, mis moodustas 15% kõigist töölt lahkunutest,“ lisas Tarkiainen.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.