1. mail jõustub ligi 30 muudatust pakendiseaduses, sealjuures nii mõnelgi muudatusel on oluline mõju ka ettevõtetele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda osales pakendiseaduse eelnõu väljatöötamisel ning tegi mitmeid ettepanekuid, mida arvesse võeti.

Ettevõtjatele segadust vähem

Näiteks seadusesse ei lisandu kohustuslikke meetmeid ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside vähendamiseks. Selle asemel jõustub 1. mail pakendiseaduses muudatus, mille kohaselt peab pakendiettevõtja võtma kasutusele vajalikud meetmed, et vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist aastaks 2026 võrreldes 2023. aastaga. Seadusest aga ei tulene, milliseid meetmeid ja millise ajakava kohaselt peab pakendiettevõtja rakendama. Seega saab iga ettevõtja ise otsustada, kuidas täita 2026. aastaks seatud eesmärki.

Eelnõu varasemas versioonis sisaldus nõue, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud jäätmevoost tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja - pakendijäätmeid. Koja hinnangul ei olnud see nõue piisavalt selge ja üheselt mõistetav, muudatus oleks tekitanud segadust ja toonud pakendiettevõtjatele kaasa suuremad kulud ning oleks võinud põhjustada ka kohtuvaidlusi. Koja vastuseisu tõttu jäi see punkt pakendiseadusesse lisamata.

Pakendiseaduse muudatuste eelnõus sisaldus ka kohustus, et pakendiettevõtja peab tagama müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti ära andmise võimaluse tarbijale. Koda oli sellele muudatusele vastu mitmel põhjusel ja tegi Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta see nõue eelnõust välja. Ettepanekuga nõustuti ja kirjeldatud muudatus ei jõua pakendiseadusesse.

Võideti rohkem aega

Marko Udras, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajal on hea meel selle üle, et nii Keskkonnaministeerium kui ka Riigikogu keskkonnakomisjon võtsid arvesse mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid. „Selle tulemusena muutus seadus selgemaks ning suurenes ka paindlikkus ehk ettevõtted saavad ise otsustada, milliste tegevuste abil teatud eesmärke saavutada,“ sõnas Udras.

Lisaks tõi Udras välja, et positiivne on ka see, et koja ettepanekul lükati edasi mitme muudatuse jõustumise tähtaeg, et ettevõtetel oleks rohkem aega muudatusega kohanemiseks. Näiteks pakendiettevõtjad peavad andmed ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguste kohta esitama pakendiregistrile 2023. aastal, mitte algselt kavandatud 2022. aasta kohta. Teise näitena saab tuua tegevuskava koostamist ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside vähendamise meetmete kirjeldamiseks. Kui eelnõu varasema versiooni kohaselt oleks pidanud tegevuskava valmima 2023. aasta 1. maiks, siis koja ettepanekul anti ettevõtjatele pikem tähtaeg ning tegevuskava peab valmima hiljemalt 2023. aasta 1. septembriks.