Eesti õliühing: veebruari kütusemüük peegeldab keerulist olukorda majanduses. Eraisikute tarbimine on üllatav

Eile avaldatud maksu- ja tolliameti veebruari kütuseturu koondandmed näitasid 5% võrra kasvanud tanklamüüki, kuid diislikütuse hulgimüük vähenes pea viiendiku võrreldes möödunud aastaga. Kütusemüüjate esindusorganisatsioon Eesti õliühing nendib oma kommentaaris, et märgatav hulgimüüginumbrite langus peegeldab teatud sektorite keerulist majandussituatsiooni.

Ühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et hulgimüügi korras tarnitakse kütust sektoritele, kelle tehnika ei võimalda liikumist üldkasutatavatel maanteedel. „Näiteks suured metsamasinad ja ehitustehnika ei saa tanklasse sisse sõita ja nii on vaja neid diislikütusega varustada kinnistel territooriumitel. Kuna ehitus- ja puidutööstuse mahud langevad, siis arusaadavalt nendes sektorites tarbimine väheneb.“ Samuti kasutatakse diislikütust ka tööstusettevõtete energiavajaduse rahuldamiseks. „Diislikütus on kasutusel nii hoonete kütmiseks kui ka paiksete mootorite ja tehnika käitamiseks. Kahjuks on viimaste kuude murettegevaks tendentsiks olnud näiteks puidutööstuse tarbimise vähenemine,“ selgitas Raamat. Kütusesektori esindaja lisas, et selge negatiivne mõju kütuse hulgimüügile on ka raudteevedaja Operaili vähenenud veomahtudel.

Kütuse jaemüügi mahtusid kommenteerides tõdes Raamat, et eraisikute tarbimine on üllatusi pakkunud. „Kui langeva majanduse ja rekordilise inflatsiooni juures võiks arvata, et ka inimesed tõmbavad oma autosõite kokkupoole, siis valdavalt kodumajapidamiste poolt tarbitava mootoribensiini müük tõusis veebruaris 2,5% võrra.“ Raamat lisas, et kuigi sel aastal on mootoribensiini hinnad olnud ligi 12 senti kõrgemad kui eelmisel aastal, siis tarbimisnumbrid sellest vähenenud ei ole. „Eesti inimesed on oma tarbimisharjumused optimeerinud ja kõrge hind ei suuda panna inimesi vajalikke sõite vältima,“ sõnas õliühingu tegevjuht.

Diislikütuse jaemüüginumbreid analüüsides leiab Raamat, et kasvunumbrid tulenevad veondusest, kus tarbitakse üle 50% diislikütusest „Kui vaatame üldist majandusseisu, siis loogiline oleks, et veosemaht peaks vähenema ja selle tuules langema ka diislikütuse tanklamüük. Ometi näitavad veosekäibe numbrid, et eelmise aasta teises pooles siseriiklik veosemaht tõusis.“

Raamatu hinnangul näitab ülalmainitu seda, et praegune aktsiisipoliitika on optimaalne ja tagab nii laekumised riigieelarvesse kui ka ettevõtete konkurentsivõime. „Veondus ja laondus on töötleva tööstuse ja kaubanduse järel suuruselt kolmas panustaja Eesti sisemajanduse koguprodukti ning kaubavedu maanteel on üks suurimatest sektoritest teenuste väliskaubandustulu toomisel. Kuna piirimaakondade tanklamüük kasvas sarnaselt varasemate kuudega ka veebruaris märksa rohkem kui müük ülejäänud Eestis, siis see toetab järeldust, et veonduse aktsiisiraha Eestisse tagasi toomise protsess on ikka veel käimas,“ märkis Raamat.