Ta tõdes, et kõige halvem on asjaolu, et mulluse neljanda kvartali majanduslangus oli esialgsete andmete kohaselt neli protsenti: „See näitab, et väga palju eelarve tegemisel ei saa loota majanduskasvu peale.“

Ta lisas, et järgmise aasta eelarve ning nelja aasta eelarvestrateegia kokkupanemine lihtne ei saa olema ja järgmise poole aasta jooksul tuleb palju raskeid otsuseid teha.

Defitsiit osutus väiksemaks

Riigieelarve praeguse olukorra kohta tõdes minister, et kui eelmise aasta alguses oli planeeritud SKP languseks 2,7%, siis aasta lõpuks kujunes defitsiit väiksemaks ehk oli 1,2% SKP-st. Positiivsena tõi ta esile ka hinnatõusu aeglustumise, energiakulude vähenemise ning ettevõtete kõrged kasumid aasta lõpus.

Eesootavate koalitsioonikõneluste valguses jäi Akkermann kärbete ning maksumuudatuste osas kidakeelseks, kuid ühe võimaliku kohana tõi ta väja ühistraspordile eraldatava 50 miljonit eurot, mida võiks kasutada hoopis teede korrashoiu rahastamiseks, sest teedel hetkel riigieelarve strateegias ette nähtud raha on allpool kestlikkuse määra.

Riigikaitsega saab keeruline olema

Maksutõusudest tõi ta välja maamaksude suurenemise alates järgmisest aastast ning samuti ka tuulikutasude laekumised, mis on alguses ehk väiksed, kuid kui õnnestub rakendada kogu Eesti tuulepotentsiaali, võivad tulud riigile ulatuda sadadesse miljonitesse. Samuti plaanib Maksuamet sel aastal koguda üle 13 miljardi euro makse ning ELi toetuste näol toovad veidi üle miljardi euro tulu ka riigi tugiteenuste keskus ja mõned teised asutused.

Riigikaitsele aga kolme protsendi eraldamine SKP-st riigieelarves ning riigieelarve strateegias saab aga Akkermanni sõnul olema raske: „Aga me kõik saame aru, et riik vajab kaitset, see on kokku lepitud kabinetis ja aasta alguses ka riigikogus tutvustatud,“ lisas ta.