Alates 2023. aastast kehtib aruandluskohustus Eestis tegutsevatele tasulistele veebi- ja tarkvarapõhistele platvormidele, mis viivad kokku erinevad teenusepakkujad ning teenuste või kaupade ostjad.

„Eestis tegutsevad tasulised veebi- või äpipõhised platvormid peavad edaspidi koguma nende vahendusel tegutsevate inimeste ja ettevõtete kohta andmeid ja esitama ülevaated maksuametile. Näiteks puudutab seadusmuudatus selliseid levinud platvorme nagu Wolt, Bolt, Yaga, Bazaar, GoWorkaBit ja Osta.ee,“ selgitas Hedmani vandeadvokaat Toomas Seppel.

Kellele tekib aruandluskohustus?

Aruandluskohustus tekib Eesti maksuresidentidest platvormidele, kuid selle täitmine on kohustuslik Eestis registreeritud või tegutsevatele platvormidele juhul, kui neid juhitakse Eestis. „Sealjuures ei laiene kohustus ainult suurimatele platvormidele, vaid seda peavad täitma kõik, kes tasulisi teenuseid vahendavad,“ täpsustas Toomas Seppel.

Hedmani vandeadvokaadi sõnul ei oma aruandluskohustuse puhul tähtsust, kas platvormi vahendusel tegutsetakse füüsilise või juriidilise isiku või näiteks FIE-na. „Oluline on see, et isik on platvormil registreeritud ning teostab selle vahendusel mõnda tasulistest teenustest. Kui isik mõne erandi alla ei lange, on tema kohta andmete kogumine ja esitamine maksuametile kohustuslik,“ selgitas Seppel.

Aruandluskohustust ei pea täitma, kui füüsiline või juriidiline isik sõlmib platvormi vahendusel (st raha liigub platvormi kaudu) vähem kui 30 müügitehingut ning kui tehingutest saadud kogusumma ei ületa 2000 eurot aastas.

Näiteks kui inimene müüb veebiplatvormi vahendusel jalgratta väärtusega 2500 eurot ning raha liigub läbi platvormi, peab platvorm edastama teavet maksuametile. Kui eraldi tehingutena müüakse 30 riideeset, peab platvorm vastavad andmed edastama maksuametile sõltumata summast.

Teavitamise kohustus kehtib juhul, kui asjade ostu eest tasumine toimub platvormi kaudu (platvormil on makselahendus). Kui tegemist on kuulutusega ning raha tasumine ei toimu platvormil, ei ole vaja esitada andmeid maksuametile.

„Piirmäärad kehtivad ainult asjade müügi puhul. Muude teenuste osutajate, näiteks taksojuhtide või toidukullerite teenitud tulu kohta laekub maksuametile info igal juhul, sõltumata teenitud tulu suurusest või tehingute arvust,“ täpsustas Toomas Seppel ning rõhutas, et isiklike asjade edasimüük ei ole endiselt maksustatud, sõltumata sellest, et maksuametisse vastav info nende müügi kohta laekub.

Kellele aruandluskohustus ei laiene?

Andmeid ei pea koguma ja esitama platvormi kaudu tegutsevate juriidiliste isikute kohta, kes osutavad aastas vähemalt 2000 korral samal aadressil kinnisasja üüri- või renditeenust, näiteks Booking.com kaudu tegutsevate hotellide ja muude sarnaste professionaalsete majutusettevõtete kohta.

Aruannet ei pea esitama valitsusasutuste ja -üksuste kohta, kes müüvad oma vara oksjonikeskkonnas.

Maksuametile ei pea platvorm aruannet esitama temaga töösuhtes olevate inimeste kohta, näiteks toidukullerite kohta, kes on vastava platvormiga sõlminud töölepingu.

Aruandluskohustus ei laiene makseid vahendatavatele platvormidele nagu PayPal või Maksekeskus. Lisaks ei pea andmeid koguma ja maksuametile esitama tasuta teenuseid vahendavad platvormid ja veebipoed.

Kuidas aruandluskohustust täita?

Platvormid esitavad maksu- ja tolliametile regulaarselt teavet nii platvormil tegutsevate inimeste kui ka nende poolt teenitud tulu kohta. „Aruandluskohustus puudutab veebipõhiseid platvorme, seega platvormi kaudu tegutsevad inimesed maksuametile andmeid ise esitama ei pea,“ täpsustas Seppel.

Esimest korda esitatakse maksuametile andmed 2024. aasta jaanuaris ning seda 2023. aastal platvormi vahendusel tegutsenud inimeste ja nende teenitud tulude kohta.