„Säästad vähemalt 20 protsenti“: horvaatlased käivad pärast euro kasutuselevõttu Sloveenias toidupoes

Horvaatia võttis euro kasutusele selle aasta 1. jaanuaril. Sellest ajast käivad paljud horvaatlased toidupoes Sloveenias, kuna seal on odavam, vahendab Euronews.

Kui Vedran Panić käib poes, jälgib ta hoolikalt toiduhindu. 38-aastane horvaat elab Selnica linnas ja täna tähendab perereis üle piiri Sloveenias toidupoes käimist – nii säästab pere palju raha.

„Hinnad on Horvaatias kõrgemad kui Sloveenias. Säästad vähemalt 20%, kui käid Sloveenias sisseoste tegemas. Kui arvestada, et inimesed käivad toidupoes kaks korda kuus ja ostavad suurema varu, on kokkuhoid märkimisväärne,“ sõnab ta Euronewsile.

Väga paljud horvaatlased käivadki üle piiri toitu ostmas, kuigi Sloveenia elatustase on kõrgem ja palgad palju suuremad, mis tähendab, et ka hinnad peaksid olema kõrgemad. Sloveenia liitus euroalaga 2007. aastal, Horvaatia aga alles selle aasta 1. jaanuaril.

Euro pooldajad tõid välja, et ühisraha kasutuselevõtt laiendab majandusvõimalusi ning muudab teiste riikidega kauplemise sujuvamaks ja odavamaks. Keskmisele horvaatlasele on see olnud aga täielik õnnetus – kuid mitte ainult euro tõttu. Toidukaup on riigis hüppeliselt kallinenud vähemalt alates eelmise aasta oktoobrist.

Lisaks ümardasid poed eurole üle minnes hindu ülespoole.

Hinnatõus tabab kõige rängemalt juba niigi haavatavas olukorras olijaid

Horvaatia valitsus alustas hinnamuutmiste üle järelevalvet pärast seda, kui sai jaanuaris palju kaebusi. „Riikliku ameti inspektorid kontrollisid 1145 hinda ja avastasid, et 25 protsenti neist oli tõstetud põhjendamatult,“ sõnas majandusanalüütik Goran Jungvirth.

Ta lisas, et kuigi hinnad on tõusnud, pole euro selles süüdi – hinnatõusu taga on riigi halvasti juhitud majandus.

„Tarbijad alles harjuvad eurodes ostlema, mis mõjutab nende käitumist, kuigi jaemüüjatele on antud juhend, et hindu tuleb endiselt näidata nii eurodes kui kunades,“ selgitas ta. „Seega tuleb veel uurida kunalt eurole ülemineku mõju.“

Valitsus lasi välja ka mobiilirakenduse, mis võimaldab inimestel hindu kontrollida, kuid selle eeldus on, et kauplused avalikustavad oma hinnakujunduse. Enamik jaekette valitsuse algatusele ei reageerinud, sellest võttis osa vaid kolm ketti.

Oma hinnad avaldanud ketid – Konzum, KTC ja Tommy – kandis valitsus nn heasse nimekirja, keeldujaid ähvardab aga valitsuse toetustest ilmajäämine ja trahvid.

Seni aga, kuni neid kette pole karistatud, on horvaatlased sundseisus. Survet tajuvad kõige rohkem niigi haavatavas seisus olevad inimesed.

Küsimusele, mida oleks valitsus saanud veel teha, et hindu stabiliseerida või vähendada inflatsiooni mõju keskmisele inimesele, vastas Jungvirth küüniliselt.

„No makse saab alati alandada, eriti kõrget käibemaksu 25%. Kuid seda ei tehtud, sest tohutut bürokraatlikku riigiaparaati on vaja töös hoida ning võimupartei liikmed ja nende sugulased võisid arvata, et nende hea eluviis on ohus,“ vastas ta.

Hindadesse sekkumist nähakse kommunismina

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist läksid paljud nn idabloki riigid üle kapitalismile ja paljud usuvad tänaseni, et igasugune katse turumajandusse sekkuda on kommunistlik.

„Mul on kolleege, kes väidavad, et igasugune sekkumine toiduhinda on kommunism ja kuna me oleme selle juba selja taha jätnud, ei tohi me seda teha,“ ütles Horvaatia ülikooli sotsioloogialektor Toni Prug.

Tema sõnul otsustas Horvaatia valitsus olla kõrvaltvaataja rollis, kuna osaliselt ei osatud paremat ette võtta, samuti mingi kergema vastupanu teed.

Prug oletab, et suured jaeketid otsustasid enne eurole üleminekut hakata hindu tõstma juba 2022. aasta lõpus üheskoos, süüdistades hinnatõusus lõpuks eurot ja inflatsiooni. Selle tõestamine on aga väga raske.

Ta usub, et jaeketid sundisid tootjaid, näiteks maamehi, oma müügihindu vähendama, samas tõstes hindu tarbijale, teenides nii suuremat kasumit.

Samal ajal näevad Sloveenia kauplused horvaatlaste sissetungi. „Isegi meist kaugemal elavad inimesed lähevad Sloveeniasse sisseoste tegema,“ räägib Vedran Panić Euronewsile.

Huvi Sloveenias poeskäimise vastu on nii palju kasvanud, et kui minna poodi nädala lõpus, võib sageli näha tühje riiuleid, toob Vedran veel välja.