Eesti Energia IT-arendaja Aleksandr Gortujevi ülesanne on koos oma meeskonnaga vastutada muu hulgas ka selle eest, tarbijate juures olevatest arvestitest jõuaksid mõõteandmed õigesse IT-süsteemi, ja reageerida, kui kuskil on tõrge.

„Sest kui andmed süsteemi ei jõua, ei näe ka tarbija, kui palju ta parajasti elektrit kasutab, ega saa oma tarbimist planeerida,“ selgitas Gortujev.

Kui Gortujev kaks aastat tagasi Eesti Energiaga liitus, pelgas ta kõige rohkem, et satub ettevõttesse, mis on aeglane ja keeruline ning kus suures kontoris istub koos palju inimesi, kes ütlevad sulle täpselt ette, mida teha.

„Suur oli minu üllatus, kui nägin, kui palju vabadust ja iseseisvust siin töötajale antakse, töökeskkond on iduettevõttele sarnasem kui mõnes iduettevõttes,“ muigab Gortujev.

„Ma ei ole mujal näinud nii isetoimivaid tiime, kus igaüks suhtleb ise äridega, võtab kohustuse ja paneb kogu süsteemi ise püsti,“ kirjeldab Gortujev. Sellist vabadust, nagu Eesti Energias, ei paku tema sõnul kaugeltki mitte kõik IT-ettevõtted.

Suur oli minu üllatus, kui nägin, kui palju vabadust ja iseseisvust siin töötajale antakse

Aleksandr Gortujev

„Me võime töötada kodus, võime leppida tiimi sees kokku, et keegi töötab päeval, keegi öösel, keegi kaugelt, keegi lähedalt,“ räägib Gortujev.

Lisaks on ta rahul sellega, et arenguvõimalusi on Eesti Energias lõputult.

„Kohe, kui sul mingi teadmine puudub, antakse sulle võimalus ennast koolitada ja neid võimalusi pakutakse meile päris tihti.“

Oluliseks peab ta ka seda, et ettevõte pakub kõigile üle aasta töötanud töötajatele viis päeva lisapuhkust.

Stipendium, mis avas uksed

Enefit Connecti vanemprojektijuhi Ado Viisuti üks osa tööst on juhtida elektriliitumiste väljaehitamist ja teine osa likvideerida vanast ajast jäänud vanapinge elektrisüsteeme.

Viisut ütleb, et teda motiveerib tööd tehes kõvasti teadmine, et ta näeb ja tunneb seda, et tema tööl on päriselt käega katsutav ning inimeste jaoks oluline tulemus.

„Päris lahe on käia linnas mööda objektist, mis on minu juhitud projektitöö käigus paigaldatud. Näed, et uus hoone on püsti pandud ja tuled põlevad sees,“ jutustab Viisut.

Veel viis aastat tagasi ei teadnud Viisut aga elektrist midagi. Tema esimene haridus pärineb Tallinna Ülikoolist rekreatsioonikorralduse erialalt ja enne energeetikukarjääri töötas Viisut lastekodus kasvatajana.

Mingil hetkel tundis Viisut, et tahab oma ellu midagi uut. Kuna käes oli parajasti suve lõpp, siis vaatas ta kutsekoolide erialasid, kuhu veel õppima saaks asuda, ja võttis üsna spontaanselt vastu otsuse minna Tallinna Ehituskooli sisetööde elektrikuks õppima.

„Valdkond hakkas väga meeldima ja pärast kutsekooli otsustasingi minna TalTechi elektroenergeetikat õppima,“ kirjeldab ta.

Ülikoolis õppides võitis Viisut Eesti Energia stipendiumi, millest tulenevalt pidi tegema lõputöö Eesti Energia teemal, lisaks sai ta käia praktikal ning lubati ka kaheaastast töölepingut Eesti Energiaga.

Ühe põhjusena, miks Viisut Eesti Energia kasuks otsustas, on tema sõnul ühised väärtused.

„Paindlik töögraafik on midagi sellist, mida olen ka kõikide oma eelmiste töökohtade puhul hinnanud,“ selgitab ta.

Teiseks suureks plussiks on tehnilised teadmised.

„Kui hakkaksin endale maja ehitama või elektriliitumist planeerima, siis oskaksin nüüd nii palju rohkem aspekte jälgida, mida ma enne ei teadnud,“ ütleb Viisut.

Tema meelest teeb Eesti Energiast atraktiivse tööandja ka see, et ettevõte hoolib töötajate heaolust. Võimalusi spordi tegemiseks või ka näiteks osaleda vaimse tervise loengutel on Viisuti hinnangul Eesti Energias rohkem kui aega kõigest osa saada.

Eesti Energiast teeb atraktiivse tööandja ka see, et ettevõte hoolib töötajate heaolust.

Ado Viisut

Viisut hindab kõrgelt nii Stebby keskkonda, võimalust soodsatel tingimustel rahvaspordiüritustel osaleda kui ka ettevõtte tervisekindlustust.

Tiimitunne, mida mujal ei koge

Enefit Poweri juhatuse liige Arles Taal töötab Eesti Energias teist korda.

„Juhin meeskonda, kes võlub kivist, puust ja muust saadavast materjalist välja uue energia, on see siis elekter, soojus, bensiin või midagi muud põnevat,“ kirjeldab Taal oma vastutusvaldkonda. Seda tööd on ta teinud kaks aastat.

Tagasi Eesti Energiasse jõudis ta sellepärast, et väljakutsele muuta mitte üksnes Eesti Energia, vaid kogu regiooni energiamaailma, oli võimatu ära öelda.

Taal ütleb, et kui ta tuli Eesti Energiasse tagasi, siis kuigi hakkas tööd tegema hoopis teises valdkonnas, oli vastuvõtt soe ja ta tundis, et vanad kolleegid on teda ammu oodanud.

Juhin meeskonda, kes võlub kivist, puust ja muust saadavast materjalist välja uue energia

Arles Taal

„Siin töötavad inimesed, kelle poole võin alati pöörduda, olenemata sellest, et nad töötavad täiesti teises valdkonnas,“ kiidab Taal.

Ta ütleb, et Eesti Energias on hea töötada sellepärast, et see on mõnusalt väike ja tugevat tiimitunnet loov ettevõte. Tema võrdleb oma tippjuhi tööd kordades suuremate, üle kümnete tuhandete töötajatega globaalsete kontsernidega.

Taali sõnul tegeletakse igal pool sellega, et tugevdada meeskonnavaimu ja kasvatada motivatsiooni, kuid Eesti Energia kasuks töötab Eesti riigi väiksus.

„Meil on palju lisasidemeid, näiteks enamik energeetikuid on lõpetanud sama ülikooli või leidub palju isiklikke tutvusi – see on midagi sellist, mida suurtes rahvusvahelistes globaalsetes ettevõtetes mitte kunagi ei koge,“ selgitab ta.

Nii Taal, Viisut kui ka Gortujev on ühel meelel, et ettevõttes hoiab neid igaühe täiesti erinev, kuid ühtviisi tähtis töö, millega kujundatakse kõigi inimeste energiatarbimist ja -tootmist.

Jaga
Kommentaarid