Ekspert selgitab: millal on õige aeg hoone rekonstrueerimisega pihta hakata?

Hooneid rekonstrueeritakse mitte ainult ohutuks, energiatõhusaks ja tänapäevaseks, vaid ka targalt paremaks ja vastupidavaks. Kõige olulisem on aga eeltöö: kui pole põhjalikku plaani, on halb aeg rekonstrueerimiseks isegi siis, kui materjalide hinnad on parasjagu väga soodsad.

Põhjuseid, miks ka väliselt korras hoone rekonstrueerimise peale mõeldakse, on suuresti kolm: ohutu elukeskkonna tagamine, sealhulgas elektrisüsteemide uuendamine ja tuleohutusnõuete täitmine; soov saada energiatõhusam hoone ning parem sisekliima.

Lisaks toob rekonstrueerimine kui investeering pikaajaliselt kasu hoone omanikule. Parema energiaklassiga hoone on atraktiivsem ostjatele ja üürnikele ning tõstab ka kinnisvara väärtust. Tänu uutele lahendustele kasutab energiatõhus hoone ka vähem ressursse, mis toob näiteks väiksemad elektri- ja küttearved.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on üle poole Eesti hoonetest valminud nõukogude ajal ning prognoositakse, et ligi 80% nendest on endiselt kasutuses ka 30 aasta pärast. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab kaks kolmandikku Eesti leibkondadest nõukogude ajal ehitatud hoonetes.

Arvestades, et ühe hoone elukaar on 50-70 aastat, on meil täna Eestis väga palju rekonstrueerimist vajavaid hooneid. Nii ongi ministeerium seadnud eesmärgiks, et aastaks 2050 rekonstrueeritakse kokku 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitte eluhoonet vähemalt C-energiaklassini.

Hoone eesmärk ja plaan paika

Õige aeg hoone rekonstrueerimiseks on siis, kui tegevus on eelnevalt mõtestatud, planeeritud ning põhjalikult eelarvestatud. See aitab maandada nii ootamatuid materjali- ja tööjõukulusid, aga ka mõelda piisavalt põhjalikult läbi ka tehnilised lahendused. Samuti on oluline läbi mõelda, kas hoonet on mõistlik renoveerida tervikuna või piisab ainult tehnosüsteemide või näiteks välisfassaadi uuendamisest.

Samuti on hoone renoveerimise põhjalikkuse hindamise oluline teada, mis saab sellest näiteks kümne või 20 aasta pärast. Näiteks kas hoone otstarve muutub ning mõnest büroohoonest võib saada kortermaja või vastupidi. Kui muutused on ette teada, ei ole hoonesse mõistlik liiga palju raha investeerida ning tasub otsustada soodsamate lahenduste kasuks.

Kindlasti ei tohiks ära unustada hoone sisekliimat ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete uuendamist. Kui ohutuse ja energiatõhususe peale mõeldakse rohkem, siis Foruse ekspertide kogemus näitab, et sisekliimasse panustamine vajab aga jätkuvalt meeldetuletust. Hea sisekliima tähendab sisuliselt värsket õhku toas, aga ka elamiseks sobivat niiskuse ja CO2 taset.

Kui tegevus pole piisavalt põhjalikult planeeritud, on halb aeg rekonstrueerimiseks isegi siis, kui näiteks materjalide hinnad on parasjagu väga soodsad. Halb planeerimine toob kaasa ohu, et projekt jääb pooleli, seda hakatakse töö käigus ringi tegema või näiteks lahendusi kulude kokkuhoiuks kärpima – see ei ole kindlasti jätkusuutlik. Oluline on teada, et põhjalikum ehitustöö nõuab ka suuremat alginvesteeringut.

Võimalikult varakult ekspertide kaasamine

Selleks, et plaan võimalikult edukalt läheks, on hea kaasata eksperdid, kes teevad vajalikud mõõtmised, modelleerimised, termokaamera uuringud ning võimalusel kõrvutada plaane juba valminud lahendustega sarnastes majades. Oluline on võimalikult varakult kaasata ehitaja, kes oskab teistest oluliselt paremini prognoosida näiteks materjalide tarneaegasid.

Samuti on hoonete omanikel võimalik täna saada erinevat tuge ka KredExist. Kindlasti tasuks spetsialistidelt küsida, millised lahendused on toiminud sarnastes hoonetes ning millised lahendused mitte nii hästi. Kellel huvi, tasuks uurida erinevaid aruandeid, osaleda KredExi infopäevadel ning kaasata spetsialist, kes aitab rekonstrueerimisplaani kokku panna. Hoonet hindav ekspert peab olema laia silmaringiga ning suutma panna koos tööle vana ja uue.

Selleks, et hakata pihta rekonstrueerimisega, peab hoone omanik esmalt selgeks mõtlema, mis on hoone eesmärk ja pikem tulevik. Näiteks, kuidas on plaanis hoonet kasutada 20 aasta pärast? Ei ole mõtet teha suuri investeeringuid, kui on näha, et hoone otstarve muutub. Kui on aga konkreetselt teada, mis on eesmärk, millised on täna olemas olevad lahendused, neile on eelarves ka piisav kate ning lahendused on ka lõpuni välja mõeldud, on õige aeg rekonstrueerimisega pihta hakata.