Eesti omanike keskliit: sundrenoveerimine ähvardab peaaegu pooli Eesti elamuid

Homme on Euroopa Parlamendis hääletamisel hoonete energiatõhususe direktiiv, millel on suure mõjuga tagajärjed Eesti elamusektorile. Juhul kui tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) muudatusettepanekud leiavad täiskogu heakskiidu, tuleb kümne aasta jooksul Eestis sunniviisiliselt renoveerida hinnanguliselt üle 350 000 elumaja.

Eesti omanike keskliit (EOKL) kutsub Eesti eurosaadikutele saadetud märgukirjas üles enne hääletust hoolikalt kaaluma kõiki direktiivist koduomanikele kaasnevaid nõudeid.

EOKLi esimees Andry Krass nendib, et Euroopa Komisjonis 2021. aastal koostatud algne ettepanek on ITREs kulude poolel paisunud vähemalt kolmekordseks, samas kui vajalikud toetusmehhanismid puuduvad. „Kõigi hoonete D-taseme energiatõhususe saavutamine 2032. aasta lõpuks pole mingil moel võimalik tingimustes, kus juba praegu napib renoveerimistoetusi. Veelgi enam, ennaktempos renoveerimiste peale surumine loob olukorra, kus hoonete soojapidavuse nimel tuleb vahetada fassaadid ja küttesüsteemid ka siis, kui muidu nende muutmiseks otsest vajadust polegi, või tuleb renoveerida hooneid, mis oleks mõistlik kasutusest hoopiski kõrvaldada,“ ütes Krass.

Pärast Euroopa Parlamendi hääletust jätkub energiatõhususe direktiivi arutelu Euroopa tasandil kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning seejärel riiklikul tasandil. Eesti omanike keskliit on seisukohal, et liikmesriikidel tuleb tagada piisav otsustusõigus ja võimalus ise valida eesmärkide saavutamiseks sobivaimad vahendid, et oma inimesi mitte ajada veel suurematesse rahalistesse raskustesse.

Europarlamendi saadikutele saadetud märgukiri asub SIIN.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo kommentaar

,,Eesti Omanike Keskliidu mure, kuidas saada kümne aastaga kõik eramajad energiatõhususe klassi D, on arusaadav. Ühelt poolt on selge see, et ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb riiklikke renoveerimistoetuseid suurendada. Teisalt aga pole nõue ka nii mustvalge ja siin tuleb juhtida tähelepanu mitmele tähtsale detailile, mis homme Euroopa Parlamendi poolt hääletamisele minevas Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõus leidub. Lisaks ei pruugi homme otsustatav olla veel kivisse raiutud, sest direktiivi arutelu jätkub pärast homset hääletust kolmepoolselt Euroopa parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

Minnes sisusse, siis eelnõu sõnastuse kohaselt on eesmärk aastaks 2033 viia kogu olemasoleva elamufondi keskmine primaarenergia kasutus vastavusse energiaklassiga D. Kui vaatame kõiki eluhooneid, siis sinna kuuluvad hooned igast energiaklassist – A-st H-ni. Ehk absoluutselt iga hoone ei pea olema kümne aasta pärast renoveeritud, sest kõrgema energiatõhususega A-klassi hooned justkui kompenseerivad madalama energiaklassiga hooneid, seega on kogu meie hoonefondi keskmisena võimalik edukalt saavutada eluhoonete primaarenergia kasutuse vastavus D-klassiga.

Lisaks tehti möödunud aasta jooksul eelnõusse küll täiendus, mis võimaldab üksikelamuga seotud kinnisvaratehingu puhul sisse viia kohustuse, et hoone tuleks viia vähemalt energiatõhususe klassi D viie aasta jooksul pärast tehingut. Siin on aga oluline märkida, et iga riigi seadusandja saab selle nõude rakendamise üle ise otsustada ehk meil pole kohustust seda Eesti õigusruumi üle võtta.

Kohustuse puudumine siiski ei tähenda, et neid töid varem või hiljem ette ei peaks võtma. Korralikult soojustatud ning üleüldiselt terviklikult renoveeritud hoonetest võidab pikas perspektiivis nii rahakott, keskkond kui ka saame meeldivama elukeskkonna. Ühtlasi paraneb kinnisvara väärtus. Ka riigi rekonstrueerimistoetustega suunatakse majaomanikke ja korteriühistuid võimalikult tervikliku lahenduseni, et lähimatel aastakümnetel ei tuleks samu töid korduvalt teha.

Koduomanike abistamiseks suunab riik renoveerimisse järjest toetusraha. Lähiaastateks on meil kasutada küll Euroopa Liidu struktuurifondidest vahendeid, kuid küsimus on, mis saab edasi. Järgmine valitsus peab võtma südameasjaks, et hoonete renoveerimistoetustele leida uusi katteallikaid. Vastasel juhul ei jõuagi paljud hooned renoveerimismaratonil finišisse ning meie majad jäävad veel pikaks ajaks välisõhku kütma, sest seatud eesmärgid on täitmata.“