Kaupmees: kui nii edasi läheb, siis muutuvad varsti poes ostukärud ka väiksemaks
(100)
A1000 Market odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu sõnul käib toidukaubanduses jätkuvalt pakendite vähendamisega peitusemäng, et jätta ostjatele mulje, et tegemist on soodsa tootega.
Tarmo Lauringu sõnul veavad varjatud hinnatõusu ehk pakendite vähendamist välismaised ketid omatoodetega. „Harjumuspärasest 100-grammisest pakist on saanud niimoodi 85-grammine ja poolekilosesse juustupakki jäi alles 450 grammi. Kodumaisel tootjal polegi palju muud valikut, kui hinnaga konkurentsis püsimiseks pakendite vähendamisega kaasa minna,“ ütles Lauring.
„Varsti jõuame sinna, et ka piimapakist on järel 900 grammi ja perenaised peavad hakkama vaatama, et retseptis märgitud standardkogused ei vastagi enam poest saadavale. Naljaga pooleks, aga ma ei oleks väga üllatunud, kui poeketid võtavad omalt poolt kasutusele väiksemad ostukorvid, et jätta klientidele mulje, et sama raha eest saab eilsega sarnase koguse kaupa,“ ütles Lauring.
„Soovitan inimestel olla pakendite suuruse osas väga tähelepanelikud ning jälgida eelkõige toodete kilohindasid. Oma poodides hakkame järk-järgult uutel hinnasiltidel just seetõttu kilohindasid suuremalt esile tooma,“ rääkis Lauring.
Kallitest hindadest võidavad eelkõige odavpoed
A1000 Marketi juhi sõnul on laiem küsimus selles, et tõusvad toiduhinnad moodustavad jätkuvalt inflatsiooni kõige suurema komponendi ja riik on seda arengut terve aasta lihtsalt pealt vaadanud. „Eestis on keskmisest kõrgemad aktsiisid nii kütusele, energiale kui toiduainetele ja see teeb tarbija elu keeruliseks ning vähendab kohaliku toiduainetööstuse konkurentsivõimet,“ lisas Lauring.
„Eestis on üks Euroopa kõrgemaid toiduainete maksumäärasid. Enamikus ELi riikides kehtib toiduainetele muust kaubast soodsam käibemaksumäär. 19 liikmesriigis on see 10% või madalam, aga meil endiselt täie rauaga 20%,“ kirjeldas Lauring.
A1000 Marketi juhi sõnul võidavad kallinevatest hindadest odavpoed, sest inimesed üritavad kokku hoida, aga lõpuks on meil ikkagi elu kallim. „Valimisdebattides nenditi, et meil on Euroopa Liidu kõrgeim inflatsioon ja rõõmustati, et põhi on ilmselt käes, aga see on raskustes inimestele väike lohutus. Poola lasi aasta tagasi näiteks toidukaupade käibemaksu inflatsiooni pidurdamiseks ja inimeste vaesusesse kukkumisest hoidmisest päris nulli. Eesti tootmise soodustamiseks on variant kaaluda ka kohalikule toidule sissetoodavast soodsama käibemaksu kehtestamist,“ lisas Lauring.
