Kui Soomes oli elektri hulgimüügituru hind veel 2020. aastal keskmiselt 2,8 senti kilovatttunni kohta, siis möödunud aasta teisel poolel oli keskmine hind juba korralkult üle 20 eurosendi.

Selgub, et soomlastest tarbijad maksid elektrimüüjatele viis miljardit. ,,Elektri tootmiskulud on enam-vähem samad, mis enne energiakriisi. Puhast energiat tootvad elektritootjad saavad olukorrast tohutult kasu,'' ütles Aalto ülikooli tehnilise füüsika professor Peter Lund.

Ta lisas, et energiakriis on ju tegelikult energiatootjate paradiis. Erakorralises olukorras tekitas elektrituru toimimismudel olukorra, kus elektrikasutajate kulud tõusid kõrgeks, kuid sellest said kasu paljud elektritootjad.

,,See on küsimus sissetulekute ülekandmisest tarbijatelt elektritootjatele,'' sõnas Lund.

Lund peab tulu ülekandmist ebaõiglaseks, sest tema sõnul oleks juhtunut saanud ka vältida. Grupp Aalto ülikooli teadlasi esitas oma ettepaneku juba eelmisel kevadel, kuidas oleks saanud kriisiolukorras muuta praegust elektrituru mudelit. See oleks järsu hinnatõusu vähemalt ohjeldanud.

Odavat elektrit müüakse kõrge hinnaga

Elektrihinna tõusu peamiseks põhjuseks on Venemaa rünnak Ukrainale ja sellele järgnenud Venemaa energiatarnete katkemine. Maagaasi jäi väheks ja gaasiga toodetud elektri hind tõusis hüppeliselt. Gaasielektri kallinemine seletab aga soomlaste kõrgeid elektriarveid vaid osaliselt.

Praegune elektriturg toimib viisil, mis on mõjutanud sügiseste elektriarvete suurust. See põhineb piirhinnal, kus hind määratakse kõige kallima energiaallika järgi. ,,Tarbijad ei saa praegu nautida tõeliselt odavat päikeseenergiat, tuuleenergiat, hüdroenergiat, sellest pole meile kasu. See on turu süü,'' ütles professor Lund.

Teisalt on hinnasüsteemist kasu saanud elektritootjad. Soome kaks suurimat elektritootjat Fortum ja metsandusettevõte UPM on kahekordistanud elektritootmise ärikasumi.

Kõigest hoolimata on Soome järjekindlalt vastu piirhinnast loobumisele, seda isegi kriisiolukorras.