Swedbank avalikustas täna esmakordselt rahvusvahelise finantstervise indeksi, mille eesmärk on mõõta Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi ühiskondade finantsvõimekust ja -teadmisi. Finantstervis tähendab inimeste ja leibkondade võimet tulla igapäevaselt toime oma rahaliste kohustustega ja saavutada pikemaajalisi eesmärke ning teadmisi ja oskuseid kasutada oma raha targalt ja enesekindlalt.

Indeksi väärtused on vahemikus 0–100, kus üle 60 punkti osutab heale finantstervisele:

  • 0–39 punkti näitab haavatavat finantstervist;

  • 40–59 pingelist finantstervist;

  • 60–79 head finantstervist ja

  • 80–100 tugevat finantstervist.

Eestlaste finantsseis on pingeline

Uuringu järgi on Eesti elanike finantstervise indeks 50, mis osutab pingelisele finantstervisele. Madala tulemuse peamised põhjused on Eesti elanike vähesed säästud, turvavõrgustiku puudumine ning ebakindlustunne pensionipõlvele mõeldes. Vaid 29% elanikel on rahatagavara, mis on vähemalt leibkonna kolme kuu sissetuleku suurune. Veerand elanikke ei ole finantsiliselt valmis ootamatuteks olukordadeks, sest nad ei ole kindlustanud oma vara ega elu.

Ühtlasi on eestlased tuleviku suhtes pessimistlikud: üle 40% elanikke pole üldse kindlad, kas nende säästudest piisab selleks, et hoida soovitud elukvaliteeti pärast pensionile jäämist. Vaid 20% peab oma majanduslikku olukorda turvaliseks ja koguni 40% ebaturvaliseks. Iga teine Eesti elanik tunneb, et sõltub majanduslikult oma lähedastest ja riiklikest toetustest.

Eri vanuserühmade finantstervis suuresti ei erine, küll on mõnevõrra haavatavamad 18–29- ja 50–59-aastased ning pensionärid, kellest koguni 44% on haavatava finantstervisega. Suuremad erinevused ilmnevad aga meeste ja naiste vahel. Hea või tugeva finantstervisega elanike rühmadesse liigitus 43% mehi ja 36% naisi, haavatava finantstervisega mehi on 28% ja naisi 37%.

Samas on Eesti elanike finantsteadmised paremad kui nende finantsvõimekus. Vanusegruppide võrdluses on teadmised parimad 30–39-aastaste seas ja kõige kehvemad 18–29-aastaste seas. „Uuringust ilmneb ka sissetulekute seos finantsteadlikkusega: mida suurem on sissetulek, seda paremad on finantsteadmised. Siit saab järeldada, et paremad finantsteadmised aitavad kaasa ka suurema sissetuleku teenimisele,“ sõnas Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets.

Balti riikide seis

Balti riikides on elanike finantstervise tase üsna sarnane. Kõige tugevam on see Leedus (finantstervise indeks 51), samaväärne Eestis (50) ning veidi madalam Lätis (44). Võrreldes Balti riikidega on Rootsis elanike finantstervise indeks tunduvalt kõrgem (72). Edaspidi avaldab Swedbank nelja riigi finantstervise indeksi korra aastas.

„Finantstervise indeksi abil on meil nüüdsest võimalik regulaarselt kraadida Eesti elanike finantstervist ja hinnata ka tehtud edusamme,“ sõnas Voomets. „Eesmärk on suurendada teadlikkust rahaasjadest ja aidata kaasa sellele, et tulevased põlvkonnad oleksid rahatargemad ja enesekindlamad oma unistuste teoks tegemisel.“