„Sügisest kuni jaanuari lõpuni toimus pilootprojekt, kus vastuvõtjateks olid eelnevalt kokkulepitud DHL Expressi ärikliendid. Selle pilootprojekti käigus saime teenindada korraga ühte klienti. Klientide tagasiside oli väga positiivne. Teise pilootprojekti käivitamine algab aprilli alguses, kus robotkullerile on võimalik panna korraga 6 kliendi saadetised tänu eraldatud pakiruumile, mis annab meile suuremat efektiivsust ja on keskkonnale säästlikum,“ ütleb Saar.

Clevoni pilootprojektide spetsialist Alvin Kuuskmäe selgitab, et tulevikus soovib Clevon pakirobotid sõitma panna suures osas iseseisvalt, kuid kaugjuht on alati taustal masinat abistamas. „Meie suund on lõpuks liikuda autonoomsuse poole, aga me ei lähe utoopiasse, me tahame, et inimoperaator oleks taustal. Praegu sõidavad autod nii, et ikkagi teleoperaator roolib. Selle aasta lõpuks on plaanis midagi suuremat – oma testplatsil soovime alustada testimist, kus üks teleoperaator assisteerib mitut sõidukit. Kui seadusest tulenevad tingimused on täidetud ja tehnoloogia valmis, soovime üks-mitmele juhtimise tänavatele viia esimesel võimalusel. Suures plaanis toimub see nii, et auto muutub autonoomsemaks ja juht sekkub ainult olukorras, kus tuleb otsustada, mida teha,“ märgib Kuuskmäe.

Kuuskmäe selgitab, et kui üks teleoperaator suudab jälgida tulevikus viie kuni kümne roboti sõitu korraga, võiks viimase miili tööjõukulude kokkuhoid olla 80–90 protsendi ringis.

Ta märgib, et praegu on pakiroboti lubatud sõidukiirus 25 km/h, kuid võimekus on ka kiiremini sõita. „Plaan on kiirust järk-järgult suurendada, kiiruse suurendamise osas käivad transpordiametiga läbirääkimised,“ ütleb Kuuskmäe, kuid nendib, et ka 25 km/h sõidukiirusega liikudes pole pakirobotid ummikuid tekitanud, sest linnaliiklus on reguleeritud fooridega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena