VIDEO | Luminori prognoos: majandus peab kasvama 4%, et jõuda nulli

Luminori majandusprognoosi kohaselt ootab Eesti majandust tänavu ees kasv, kuid sellest ei piisa, et 2022. aasta taset ületada ning seetõttu jääb tänavune majanduskasv aastases võrdluses 0% juurde. Käesolev aasta toob kaasa hinnakasvu stabiliseerumise ja reaalpalga tõusu.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul tabas Eestit 2022. aastal mitmikkriis. „Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu tõusev keskpanga intressimäär,“ ütles peaökonomist.

Uusküla sõnul võib aga tänavust aastat pidada lootusrikkaks. „Eesti on mitme suure väljakutse ees. Investeeringuid ja tähelepanu vajavad paljud valdkonnad. Energeetika valdkond ja kaitsekulutused on ilmselgelt käesoleva aasta prioriteet. Jätkub Rail Balticu ehitus. Palgasurve sunnib ettevõtteid leidma uusi tegevusvaldkondi ja turge,“ loetles peaökonomist tegureid, mis võivad majandusele uue taganttõuke anda.

Kui mullu langes Eesti majandus 2021. aastaga võrreldes 1,1% ning 2022. aasta jooksul oli langus kokku lausa 4,4%, siis tänavuseks prognoosib Luminor, et majanduskasv jääb mullusega võrreldes 0% juurde. „See tähendab, et tänavu peab majandus aasta jooksul tegelikult kasvama 4% võrra ehk jõudma 2022. aasta alguse tasemele tagasi,“ ütles Uusküla, lisades, et planeeritud eelarvemeetmed käesolevaks ja järgmiseks aastaks mängivad Eesti majanduse taastumisel väga suurt rolli.

Neljapäeval teatab Euroopa Keskpank, kuidas muutub intressimäär. Hetkel on lubatud, et määra tõstetakse 0,5% võrra, mis tähendaks laenamisintressi tõusu 3,5% peale, kuid viimastel päevadel toimunud üksikute pankade raskused USA-s võivad panna Keskpanka meelt muutma. Praegu pole küll põhjust arvata, et üksikute pankade raskused võiksid mõjutada EKP otsust, kuid keerulisel ajal võidakse segaduse vältimiseks intressimäärade tõstmine edasi lükata, spekuleeris Uusküla.

Eesti suur hinnatõus sai läbi 2022. aasta augustis, mil saavutasid tipu energia ja teiste toormete hinnad. Uusküla sõnul võib aastale ette vaadates oodata hinnatõusu jätkumist samas tempos nagu eelneval poolel aastal, mis tähendab, et tänavu on oodata umbes 5%-st hinnatõusu.

Kogu energiahindade langus pole veel tarbijani jõudnud, seda põhjusel, et tarbijad alles liiguvad tagasi hetkel odavamale börsipaketile või fikseeritud hinnale. Seejuures võivad suvised tuulised ja päikesepaistelised päevad elektri hinda märgatavalt odavamaks muuta, millest aga fikseeritud hinnaga tarbijad osa ei pruugi saada. Samas lõppevad ka talvised toetusmeetmed elektrile ja kaugküttele.

Euroalal jätkub inflatsioon kiiremas tempos kui Eestis, tõstes importkaupade hindu. „Meie endi kauaoodatud palgatõus tõstab ettevõtete kulusid ja jõuab samuti tarbijahindadesse,“ märkis Uusküla. 2022. aasta võrdluses jääb hinnatase Eestis tänavu siiski 9% võrra kõrgemaks, sest eelmise aasta lõpu hinnad on eelmise aasta keskmistest hindadest märksa suuremad ning pool tänavusest hinnatõusust on tegelikult eelmisel aastal toimunud hinnatõus.

Palgad kasvavad Luminori prognoosi kohaselt tänavu 10%, kuid reaalpalga puhul on oodata 5%-st kasvu. „Avalikus sektoris on tehtud vajalikud otsused tuua õpetajate, politseinike ja päästetöötajate palgad järele teiste ametialade palkadele. Ettevõtted, mis valmistusid väga külmaks talveks kõrgete energiahindadega, on saanud veidi leevendust ning pole vaja hoida enam samaväärset likviidsusvaru. Töötajate palgasurve on ilmselge,“ rääkis Uusküla.

Mullu kujunes Eesti keskmiseks palgaks 1685 eurot, kuid kiirema hinnatõusu tõttu on tegelikult ostujõud vähenenud. Kui tänaste hindade juures sooviksime tarbida sama palju kui kaks aastat tagasi, siis peaks palk olema üle 1900 euro.

Tööpuudus võrreldes mullusega peaökonomisti hinnangul tänavu suureneb ja jõuab 7%-ni, sest statistikas leiavad kajastust ka osad Ukraina sõjapõgenikud. „Ukraina sõjapõgenikud hakkavad aasta jooksul tööd leidma, kuid samal ajal suureneb üleüldine tööpuudus, sest majanduse kohanemise käigus on vaja vahetada rohkem töökohti ning reaalpalga tõstmiseks peavad ettevõtted leidma võimalusi kulutusi vähendada. Selle käigus on tõenäoline ka töötajate arvu vähenemine,“ selgitas Uusküla.

Vaata pikemalt siit: