„Näeme rohkem väiksemate ja odavamate objektide ostutehinguid, mille peamiseks selgituseks tundub olevat ehteestlaslik tarmukus. Inimesed on kohanenud uute oludega ja tahavad oma laenuotsused teha nii-öelda kindla peale,“ selgitas Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter, kelle sõnul oli keskmise laenusumma nii suur langus veebruaris siiski üllatav. „Kuna kinnisvaraturul laiemalt hinnad palju muutunud ei ole, siis on koduostjad pigem laenumahu vähendamiseks suurendanud omafinantseeringut,“ lisas Pechter.

Samas on eelmise aasta lõpuga võrreldes üldine huvi kodulaenude vastu käesoleva aasta esimestel kuudel olnud märgatavalt suurem. Veebruaris andsid Pechteri sõnul tooni just ligikaudu saja tuhande euro suuruste laenude võtjad. „Huvitava tähelepanekuna on kuni 150 000 euro mahus kodulaenu lepingu sõlminute hulgas viimasel ajal ülekaalus olnud naised, sellest piirist suuremaid summasid laenavad aga enamuses mehed,“ kirjeldas Bigbanki juht hiljutisi trende.

Igatahes annab taotluste arvu kasv Pechteri sõnul põhjust müüdukaks optimismiks. „Tõsi, sellist rallit, nagu aasta tagasi toimus, me niipea kindlasti ei näe. Samas on koduostjad pausilt tagasi ja vaatavad aktiivselt ringi,“ kommenteeris Jonna Pechter ning lisas, et tehingute koguarv jääb tõenäoliselt samuti mõneks ajaks tippaegadele selgelt alla, kuna kinnisvarasse investeerijaid on turul selgelt vähemaks jäänud.

Bigbank on laenudele spetsialiseerunud rahvusvahelise haardega Eesti kommertspank, mille bilansimaht ületas 2021. aastal ühe miljardi euro piiri.