Tõnu Mertsina: kas Eesti majandusel läheb hästi või halvasti?
Eesti SKP vähenes püsivhindades eelmisel aastal 1,3% ja langus süvenes aasta lõpus, mis on sellele eelneva 12 aasta halvim tulemus. Jooksevhindades, ehk hinnakasvu arvesse võttes, kasvas majandus aga üle 15%, mis on jällegi eelneva 14 aasta tugevaim. Tegemist on esialgsete numbritega, mida statistikaamet võib edaspidi muuta, aga see ei olegi praegu kõige tähtsam.
Milles siis seisneb majanduskasvu mõte? Kumb on olulisem – kas see, kui palju ettevõtted kaupu ja teenuseid ühikutena müüvad, või hoopis see, kui palju nad müügist raha saavad? Eelmisel aastal suurenesid ettevõtete käive ja lisandväärtus inflatsiooni tõttu väga kiiresti. Rahaliselt kiire lisandväärtuse kasv võimaldas ettevõtetel palku jõuliselt tõsta – nii suurenesid palgad keskmiselt ligi 9%. Kuna tööjõukulud kerkisid ettevõtete käibest ja kogu lisandväärtusest aeglasemalt, jätkus ettevõtete kasumite kiire kasv. Ettevõtete kasumeid peegeldava kogumajanduse tegevuse ülejäägi osakaal SKP-s tõusis eelmisel aastal lausa viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele.
Niisiis, kuigi kõikide tegevusalade lisandväärtus püsivhindades, ehk kaupade ja teenuste mahtudes, eelmisel aastal vähenes, suurendas kiire hinnakasv lisandväärtust rahaliselt. Ehk teisisõnu, vaatamata sellele, et ettevõtted tootsid vähem kaupu, kasvatasid ettevõtted käivet ja teenisid suurema kasumi. Veel eelmisel aastal said ettevõtted oma kõrgele tõusnud tootmiskulud suunata teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Mille üle me siis kurdame?
Palgakasv ei jõua inflatsiooniga võistelda
Teatavasti ei koosne majandus ainult lisandväärtust loovatest ettevõtetest, vaid keegi peab ka toodetud kaupu ja pakutud teenuseid tarbima. Osa kaupu ja teenuseid toodetakse teistele kodumaistele ettevõtetele tootmissisenditeks, osa eksporditakse aga osa tarbivad majapidamised. Kuna kõikide nende komponentide osakaal Eesti SKP-s on suur – eelmisel aastal ekspordil 86%, eratarbimisel 48% ja tootmiskulude osakaal toodangust oli 58% – on nendel ka oluline mõju majandusele.
Siin peitubki esimene probleem. Ettevõtted võivad küll kõrge inflatsiooni abil käibekasvust rohkem teenida ja kasumeid suurendada, kuid eelmise aasta enam kui 19% inflatsiooniga ei jõudnud keskmine palgakasv võistelda. Kui ka oleks jõudnud, siis ei näeks me sel aastal mitte prognoositud 9%, vaid tublisti kiiremat, hinnakasvu. Samuti näeksime kõrge inflatsiooni püsimist ja ettevõtete konkurentsivõime veelgi rohkemat halvenemist. Niisiis, majapidamiste ostujõud sai tugeva löögi ja see viis eelmise aasta teisel poolel ka nende tarbimise langusesse.
Oodata on nõudluste vähenemist
Teine probleem on seotud ettevõtete konkurentsivõime halvenemisega välisturgudel. Kahjuks tuli Eesti ettevõtete käibe- ja kasumite kasv eelmisel aastal nende hinnapõhise konkurentsivõime halvenemise arvelt. Viimase kahe aastaga tõusid Eesti töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – ekspordihinnad teiste Balti riikide, Soome, Rootsi ja Saksamaaga võrreldes kõige enam. Möödunud aastal suurenes Eestis tööjõu ühikukulu eelpoolnimetatud riikide võrdluses samuti kõige rohkem. Ühe ühiku kaupade ja teenuste tootmine muutus meil kõige kallimaks.
See selgitabki, miks Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel väga tugevasti nõrgenenud. Halvenenud konkurentsivõimet, eriti kui sellega kaotatakse kaubanduspartnereid, taastada on keeruline ja see võtab aega.
Kolmandaks – sel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist ja nõudluse vähenemist. Välisnõudluse nõrgenemine ei mõjuta vaid eksportivaid ettevõtteid, vaid ka nendega seotud kogu tootmisahelat. Inflatsiooni aeglustumine ja kiire palgakasv peaksid pidurdama majapidamiste ostujõu languse, kuid laenukohustustega inimesi hakkavad üha enam koormama kõrgemad intressimäärad.
Jaanuari lõpus oli eluasemelaenulepinguid 192 000 keskmiselt ligi 55 000 euroga. Koos tarbimis-, õppe- ja teiste laenudega oli lepinguid aga lausa 625 000 kokku 11,6 miljardi euroga. Nõrgem nõudlus aeglustab nii ettevõtete käibe kui ka jooksevhindades SKP kasvu. Hõivatute arv tõenäoliselt väheneb, kuid kuna palgakasv püsib kiire, annab see löögi ettevõtete kasumitele.
Kasv ei ole ilma toeta jätkusuutlik
Seega, kiire inflatsiooni toel ettevõtete käibe ja jooksevhindades SKP kasv ei ole jätkusuutlik, kui seda ei toeta kodumaine ja välisnõudlus, mis lubab neil kaupade ja teenuste mahtu suurendada. Samuti võimaldab mõõdukas inflatsioon majapidamistel tarbida rohkem kaupu ja teenuseid, mitte vaid nendele eest rohkem raha välja käia.
Majapidamiste suuremad kulutused võrreldes nende sissetulekutega vähendavad sääste, mis paljude jaoks toimivad kas ootel oleva nõudlusena ehk võimalusena sobival ajal tarbida ja investeerida või puhvritena ootamatute rahaliste raskuste leevendamiseks.
