sTARTUp Day peakorraldaja: 21-aastane Mart ei suutnud ettegi kujutada, et korraldab mõne aasta pärast Baltikumi suurimat ärifestivali

Täna alanud sTARTUp Day peakorraldaja Mart Lättekivi ütleb, et kuigi festivali korraldamine on raske töö, on see siiski midagi, mida ta armastab.

Alustame algusest – kes sa oled ja kust sa tuled?

Ütlen ikka, et olen Tallinnas sündinud tartlane. Esimesed eluaastad möödusid Tallinnas, lõpetasin kooli Tallinnas, aga juhuse tahtel sattusin Tartusse, kuhu ma olin tegelikult alati tahtnud jõuda, sest Tartu ülikool on maailma 1% parimate seas. Tegelikult oli ka ära saada vahva vabaduse pärast. Tartusse tulek oli asjade loomulik kulg. Tartus ma avastasin üsna kiiresti iseennast, seda, mida ma elult tahan, ja seda kõike vabatahtliku töö läbi. Ülikooli esimestel aastatel ma aitasin spordikorralduses, aitasin korraldada üliõpilaste tali- ja suvemänge, üliõpilaste laskesuusatamise maailmameistrivõistlusi. Minu teekond algas vabatahtlike juhtimisest. Kui suured spordiasjad olid tehtud, siis Ermo Tikk, kes oli varem sTARTUp Day peakorraldaja, kutsus mind oma meeskonda. Ta ütles, et Mart, mu vabatahtlikud vajavad juhtimist, ja see oli minu esimene samm siia start-up maailma. Peakorraldaja amet ei ole midagi lihtsat, aga armastan oma tööd.

Ülikoolis õppisid sa üldse saksa filoloogiat.

Jah. Õppisin saksa filoloogiat, kuna mul oli tahtmine tulla Tartu ülikooli, vahet pole, mida õppima. Ma õppisin Tallinna saksa gümnaasiumis ja sain gümnaasiumist keelediplomi, mis tagas mulle sajaprotsendilise sissepääsu saksa filoloogia erialale. Ma teadsin aga ülikooli tulles, et see ei ole see, mida ma kavatsen elu lõpuni teha. Aus vastus on, et ma õppisin saksa filoloogiat, kuna ma sain sinna sisse. Ma lõpetasin selle ära, kuna ma ei jäta asju pooleli, ja need õpingud andsid mulle võimaluse ülikooli kõrvalt teha vabatahtlikku tööd ja leida see, mis mulle päriselt meeldib.

Kui palju sa praegu saksa keelt kasutad? Kas tuleb kasuks ka sTARTUp Day korraldamisel?

Null. Kui meil tulevad Saksamaalt investorid ja start-up’id, siis ma oskan neid ikka tänada. Ka Saksamaal käies oskan rääkida, aga see ei ole midagi, mida ma iga päev oma töös rakendada saaks. Igapäevane universaalkeel on ikkagi inglise keel.

See on nüüd su teine sTARTUp Day peakorraldajana.

Jah, peakorraldaja rollis ma olen teist aastat, aga sTARTUp Day tiimis alates 2018. aastast. 2019. aastal oli mu esimene üritus vabatahtlike juhina.

Kuidas sa jõudsid peakorraldamiseni?

Suure tahtega. Mäletan, et tollal korraldasin veel üliõpilasspordi asju ja olin juba sTARTUp Dayga seotud ja see, kuidas Ermo oma tööd tegi ja kuidas Marili pärast selle üle võttis – see tundus selline teema, kus ma tundsin, et mina tahan ka. Mäletan, et meil oli üks seminar, kus siis esineja rääkis sellest, kuidas jõuda enda soovideni. Ta palus tõsta käed neil, kes teadsid, mida nad tahtsid viie aastaga saavutada. Mina sellel hetkel kartsin kätt tõsta, sest et ma ei oleks osanud oodata, et ma päriselt jõuan siia. Tollal kartsin põrumist rohkem kui ükskõik mida. Ma ei tõstnud oma kätt, kuigi ma oleks võinud seda teha, sest juba kolme ja poole aasta pärast olin ma seal, kus ma alguses viie aasta pärast olla tahtsin. Ma julgen väita, et minu unistus läks täide, ja ma tõsiselt naudin igat päeva, mis ma saan selles rollis olla.

Viimane sTARTUp Day toimus augustis. Nüüd on märtsi keskpaik. Kuidas on nii lühikese ajaga uut konverentsi korraldada?

Raske. Tavaliselt oleme me sTARTUp Dayd korraldanud 11 kuud. 11 kuud on see periood, kus sa saad rahulikult läbi mõelda ürituse kontseptsiooni, sa saad hakata planeerima oma aastat. Praegu ma tunnen, et kui mul ei oleks nii tugevat tiimi ja mul ei oleks varasemat kogemust selle tiimiga, siis praegu selline üritus sellisel kujul ei toimuks. Neid detaile, mis vajavad tähelepanu, see töömaht, mis vajab tegemist, on sama, mis 11 kuu jooksul, aga augustis lõppes üritus, septembris pakkisime kokku, oktoobris hakkasime korraldama, st korraldusprotsess hakkas oktoobri keskel, mis on viis kuud. See on olnud väga kiire ja väga pingeline periood ja tiimile väga suur koormus. Aga ma ei oleks mitte midagi oma tiimita. Kõik on nii võimekad noored!

Tavaliselt toimub sTARTUp Day ka talvel.

Ja sel aastal toimub üritus märtsis, kuna tahame jõuda jaanuarisse tagasi ehk järgmine sTARTUp Day on jaanuaris 2024. Augustis toimus üritus koroonapandeemia tõttu. Märtsis toimubki üritus seepärast, et me ei taha, et 2023. aasta jääks vahele. Me ei saanud seda jaanuarisse lükata, kuna see oleks jätnud meile kaks kuud korraldamiseks. Me ei saa seda teha suvel, sest siis jääks vähe aega jälle jaanuariks. Märts on selline kesktee. Kuupäevi mõjutab aga ka see, millal Tartu ülikooli spordihoone vaba on.

Kuidas teil esinejatega lood on?

sTARTUp day on kasvanud nii suureks ürituseks, et kui esimesed aastad pidime tegema ropult tööd, et kedagi üldse lavale saada, siis täna on seis risti vastupidi. Peame uksed barrikeerima, et esinejad lavale ei tuleks.

Mis on su suurimad õppetunnid olnud korraldamise juures?

Esimene asi, mis pähe hüppab, on see, et kontrolli seda, mida sa saad kontrollida. Ma olen paras pedant, mulle meeldib, kui asjad on tehtud minu järgi, aga ma pean usaldama neid inimesi minu ümber ja laskma neil ise vastutada. Mind on ainult üks, ma ei jõua kõike kontrollida. Iga päev õpetab mulle ökosüsteemi kohta, start-up’ide kohta, investorite kohta, inimeste kohta ja see on ka põhjus, miks ma seda tööd nii väga naudin. See on minu jaoks nagu koolipink, aga selline koolipink, kus ma päriselt olla tahan. Minu filosoofia ongi see, et tehes õpib kõige paremini. Esimesel ülikooliaastal korraldasin oma elu esimest üritust ja see toimus siinsamas. Tegin 32 tudengile takistusraja võistlust. Fast forward kuus aastat ja olen Baltikumi suurima ärifestivali korraldaja, kus osaleb üle 3500 inimese.

Milline juht sa oled?

Ma tunnen, et minu tiimi on sattunud inimesed, kes tahavad teha samamoodi nagu mina, ja ma ise tunnen, et olen kasvanud tänu sellele, et ma olen võtnud enda kätte mingi tüki ja selle algusest lõpuni ära teinud. Ma tunnen, et mu tiim tahab teha, kuna ma lasen neil teha. Kui ma ajaks taga igat väiksemat liigutust, ei oleks see lõpuks jätkusuutlik. Ma ise olen juhina täpselt selline, kes tahab usaldada ja anda vastutust, et inimesed mu ümber saaks kasvada. Mind motiveerib, et nad saavad ka viie aasta pärast peeglisse vaadata, et vau, kui palju ma kasvanud olen.

Kui palju teil inimesed vahetuvad?

Suuremad muutused toimuvad siis, kui tuleb uus peakorraldaja. Iga üritus on peakorraldaja nägu ja iga peakorraldaja toob ja kasvatab ka oma tiimi.

On sul mõni lõbus vahejuhtum rääkida sTARTUp Day korraldamiselt?

See oli paar aastat tagasi, kui üks demoala boks võttis kaasa kohvimasina, millest nad ette teada ei andnud, ja siis esimese kohviga läks pool saali pimedaks. See oli paras töö, et elekter tagasi saada, ja pimedas saalis on 15 minutit pikk aeg. See oli hea õppetund, kas või elektrivarustuse koha pealt.

Mida sa vabal ajal teed?

sTARTUp Day peakorraldaja töö ei ole selline, mis saab läbi reede õhtul kell viis. Aga vaba aja veedan koos perega. Kui lumi sulab ära, saan hakata discgolf’i mängima. Ostsin detsembris kitarri, mida ma olin 13 aastat tahtnud, ja mängin seda aktiivselt. Käin hommikuti jõusaalis. Mulle meeldib õhtuti sõpradega arvutis mängida, mulle meeldib käia kontsertidel, teatris, looduses matkamas. Naudin kõike, mida elul pakkuda on.