Eesti Panga president: tõenäoliselt on euriboril veel mingil määral tõusuruumi

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller kirjutab värskes blogiartiklis, et hinnatõus euroalal aeglustub, kuid on ikka veel liiga kiire ning seetõttu otsustas Euroopa Keskpank neljapäeval teha intressitõusu.

Mülleri sõnul olid otsuse langetamisel taustaks esiteks hiljutised majandusnäitajad, mis näitavad, et euroala majanduse olukord on endiselt suhteliselt hea ja eksisteerib tugev surve hinnatõusuks.

Teiseks lähtekohaks aruteludele nõukogus oli Euroopa Keskpanga värske majandusprognoos, mille järgi jääb hinnatõus eelkõige tänu odavnenud energiahindadele järgmise kolme aasta jooksul mõnevõrra aeglasemaks, kui veel kolm kuud tagasi oodati. Sellegipoolest on käesoleval aastal eeldatavasti 5,3%ni ja järgmisel aastal 2,9%ni ulatuv tarbijahindade kallinemise tempo selgelt kiirem, kui on Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud 2% tase. Alusinflatsioon, milles ei võeta arvesse heitlikke energia- ja toiduhindu ning mis peegeldab seega püsivamaid hinnasurveid, ei näita veel pidurdumise märke. Samuti on majandusprognoosi realiseerumise eelduseks praegusest kõrgemad intressimäärad. Seega on keskpangal veel vara järeldada, et kiire hinnatõusu selgroog on murtud ja intressimäärade kergitamise võib lõpetada.

Viimase nädala uudised üksikute USA või Šveitsi pankade probleemidest loovad mõistagi fooni ka aruteludele euroala majanduse ja finantssektori väljavaate ja riskide üle. Praegu saab aga öelda, et viimaste nädalate ärevus finantsturgudel ja nende üksikute pankade probleemid ei peaks vahetult puudutama euroala pangandussektorit.

Kui kommertspankades on üheks võtmeküsimuseks riskide oskuslik juhtimine, siis on ka Euroopa Keskpanga otsuseid minu arvates praegu kõige parem kirjeldada läbi riskijuhtimise prisma. Kuna hinnatõususurve on euroalal endiselt liiga tugev, on kõige suurem risk Euroopa Keskpanga jaoks praegu see, et me teeme liiga vähe kiire hinnatõusu pidurdamiseks. Pikka aega kestva kiire hinnatõusu tagajärjed Euroopa ettevõtetele ja inimestele oleksid palju tõsisemad, kui seda on mõnevõrra kõrgematest intressimääradest põhjustatud raskused.

Eesti inimeste ja ettevõteteni jõuavad Euroopa Keskpanga kõrgemad intressimäärad euribori kaudu, mis tähendab, et laenude kuised tagasimaksed kasvavad. Tasub silmas pidada, et pikemaajalised euribori intressimäärad juba peegeldavad keskpanga eeldatavaid lähikuude otsuseid. Seega ei tähenda Euroopa Keskpanga selle nädala otsus veel hüppeliselt kõrgemat euribori-intressi. Küll aga on ka euriboril veel tõenäoliselt mingil määral tõusuruumi. Positiivsema poole pealt võidavad intressimäärade tõusust hoiustajad. Tähtajaliste hoiuste intressimäärad on Eestis kerkinud juba kõrgemale kui enamikes euroala riikides ning ka siin on tõenäoliselt veelgi tõusuruumi.