Ettevõtja: kas Eestit peab ikka tabama renoveerimishullus?

Euroopa Parlament nõuab meie väikselt riigilt enneolematut pingutust oma elamute ja hoonete energiatarbimise korda tegemiseks. Pahameele tormi vallandanud direktiivi peaks käsitlema hoopis vajaliku meeldetuletuse, mitte ületamatu koormana.

Võimalusi, mis lubavad meie hooneid energiasäästlikumaks muuta, seotakse hetkel arusaamatult vaid füüsilise renoveerimisega. Peamiseks küsimuseks ei tohi olla ainult, kui tõhusalt maja energiat kinni hoiab, vaid kuidas ta seda juhib ja kulutab? Kasutades olemasolevat energiaressursi targalt ja vajadustele vastavalt, tõstame ka oma hoonete energiaklassi, säästes nii kliimat kui ka loodust.

Tänapäeva hoone sisekliimat juhtivad süsteemid on üles ehitatud vaid välitingimustele reageerimisele. Samas on igaühel meist täna teadmised sellest, milliseks kujuneb ilm homme ja nädala pärast. Me teame, millal meie majas ja isegi lähedal asuvas ostukeskuses kõige rohkem rahvast liigub ning millal see peamiselt tühjana seisab. Kujutage ette, kui suurt kokkuhoidu oleks võimalik saavutada, kui iga Eesti hoone tarbiks täpselt nii palju soojuseks või jahutuseks vajalikku energiat, kui hetkel on reaalselt vaja.