Energiaturu ülevaade: NATO ja EL plaanivad Euroopa energiataristu suuremat kaitset

Venemaa energiasõda Euroopa vastu tõstis piirkonna üheks olulisimaks gaasitarnijaks Norra, kes jääb prognooside järgi sellesse rolli veel aastateks. Sügisel toimunud gaasitoru Nord Stream plahvatuste järellainetusena viiakse energiajulgeoleku tagamine järgmisele tasemele ning kriitilist energiataristut hakkavad valvama NATO jõud.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 74,0 €/MWh (-45,7 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli hind teisipäeva, 14. märtsi varahommikul kell 4, makstes 2,48 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli tasuda kolmapäeva, 15. märtsi õhtul kell 20, mil hind oli 199,3 €/MWh.

Elektrihindade langus jätkus eelmisel nädalal tänu vihmasele ilmale ja kütusehindade langusele. Möödunud nädala kolmapäeval käivitati Soomes Olkiluoto 3 tuumajaam katserežiimis, mis viis hinna teisel pool Soome lahte oluliselt soodsamaks.

Maagaasi hinnad jäävad praegusel tasemel ilmselt püsima

Euroopa gaasiturud nuputavad, milliseks kujunevad lähinädalad. Talvine kütteperiood näib lõplikult asenduvat Kesk-Euroopasse kuni 20-kraadist sooja toova kevadega, mille valguses kauplejad on pööranud pilgud hoidlate täitmisele. Viimast soovi mõjutavad aga erinevad asjaolud alates Prantsusmaal jätkuvatest streikidest kuni Saksamaal energiahindu kergitanud oodatust väiksema tuuletoodanguni eelmise nädala lõpus. Streikide mõju ei tohi Euroopa energiamajanduses kuidagi alahinnata. Kümnepäevane tööseisak Põhja-Prantsusmaal Dunkerque’i LNG-terminalis tekitas selle alguses olukorra, kus LNG import Euroopasse oli 20% võrra väiksem.

Euroopa gaasihoidlate täituvus on keskmiselt 56%, mis on võrreldes varasemate aastate sama ajaga märkimisväärselt kõrgem tase. Itaalia põhivõrguoperaator Snam prognoosib, et aprilli alguseks ehk kütteperioodi lõpuks ei lange hoidlate täituvus alla 50-55% taseme. See tähendab, et mahutitesse tuleb varuda poole vähem maagaasi kui eelmisel suvel. Olukorras, kus Nord Streami torujuhtmed purustatud ja uusi LNG-terminale veel ehitatakse, ei oleks ka rohkemaks praegu võimekust.

Möödunud nädalal maksis megavatt-tund maagaasi keskmiselt 44,08 eurot (-0,1 € võrreldes eelmise nädalaga), kus juures suviste lepingute hind oli tasemel 43,08 ja talviste hind 50,15 €/MWh. Aprillis kaks aastat tagasi maksis megavatt-tund maagaasi umbes 17 eurot, kuid mullu kerkis see samal ajal 80 euroni ning langes alla 50 euro piiri alles tänavu veebruaris. Snami prognoosi järgi jäävad hinnad püsima praegusel tasemel, mida toetab uute LNG-vastuvõtuvõimekuste loomine. Saksamaal toimib juba praegu kolm uut taasgaasistamise üksust ning Itaalias käivitub esimene selline maikuus. Snam prognoosib, et gaasitarbimine taastub järkjärgult aastal 2024, mil tarbimise vähendamiseks ellu kutsutud initsiatiivid peaksid lõppema.

Kuum suvi võib Euroopa taas muretsema panna

Muretuseks pole aga põhjust, sest veel enne järgmist kütteperioodi tuleb Euroopas hakkama saada suvega. Eelmisel aastal tabanud põud vähendas oluliste transpordijõgede veetaset nii palju, et kaubavedu polnud nende kaudu enam võimalik ning energiavõrgud said märkimisväärse lisakoormuse.

Võrreldava kuumalaine kordumine tänavu paneks Euroopa gaasiturud märkimisväärse surve alla, sest torugaasiimport Venemaalt on kahanenud minimaalseks ja veeldatud maagaasi eest tuleb konkureerida Aasia riikidega. Riskid on õhus juba praegu, sest kuigi lõppev talv oli energiakriisi leevendamise mõttes soodne ja tavapärasest pehmem, oli see ka kuivem. Vähem vihma ja sulavat lund aga tähendab hüdroreservuaaride madalamat taset ning suuremat survet energiasüsteemile kasutada fossiilseid energiaallikaid.

Norra roll Euroopa energiavarustajana jääb riigi põhivõrguettevõtte Statnett prognoosi järgi püsima vähemalt aastani 2035. Norra maagaas on andnud suure panuse Euroopa toimetulekusse ilma Venemaa maagaasita, ent ka elektrit jäädakse eeskätt Saksamaale ja Suurbritanniasse eksportima veel vähemalt tosinaks aastaks. Norrast on saanud Euroopa jaoks suurim individuaalne gaasitarnija. Mullu suurendati väljavedu 8% võrra, saavutades kokku osakaalu 40%. Norra ja Euroopa Liidu lähimeres asuvaid energiatootmisrajatisi hakkavad NATO jõud patrullima ja seda korraldav Euroopa Liidu ja ja NATO ühine töörühm on juba tööd alustanud.

Langevad maagaasihinnad ja suhteliselt hea toimetulek tarnete tagamisega ärgitab tööstussektorit end pärast rasket talve üles koormama. Konsultatsiooniettevõte Rystad prognoosib, et Saksamaal tarbitakse eeskätt just tööstustarbimise kasvu tõttu tänavu 5% rohkem maagaasi kui mullu, kogusummas umbes 83 miljardit kuupmeetrit. Itaalias aga prognoositakse tarbimise jäämist samale tasemele, 68-70 miljardi kuupmeetri juurde.

Rohepöördeks vajalik tehnoloogia võiks olla valmistatud Euroopas

Euroopas valitseva konsensuse järgi on kiireim tee süsinikuneutraalsuseni taastuvenergial põhinev elektrifitseerimine, ent pärast enam kui aasta tagasi Venemaa algatatud sõda Ukraina ja energiasõda Euroopa vastu on varasemast oluliselt enam teemaks tõusnud energiajulgeolek. Euroopa Komisjon on valmistamas ette kava, mille järgi vähemalt 40% liidus vajaminevast rohetehnoloogiast oleks valmistatud Euroopas.

Tegemist on osaga Euroopa vastusest Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale, kes jagavad roheenergiasektorile heldeid toetusi, mis ähvardavad Euroopa ettevõtted turult kõrvale tõrjuda. 2050. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärki silmas pidades peetakse võtmetehnoloogiateks tuuleturbiine, soojuspumpasid, päikesepaneele, rohevesinikku ja süsinikdioksiidi talletamist.

CO₂ hind langes möödunud nädalal viimase seitsme nädala madalaimale tasemele, olles keskmiselt 90,7 €/t (-6,3 €/t). Kuna enamik riike on iga-aastased tasuta kvoodid tööstusele laiali jaganud, siis on turunõudlus kvootide vastu vähenenud ja hind langenud. Euroopa Komisjon kavatseb luua vesinikupanga, et toetada taastuvvesiniku tootmist nii ELis kui ka rahvusvaheliselt. Esimest 800 miljoni euro suurust enampakkumist rahastatakse innovatsioonifondi kaudu ja see käivitatakse sel sügisel.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 290 MW. Aprilli alguseni on aastahoolduses Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Ülejäänud juhitavad tootmisvõimsused on turupakkumisteks saadaval.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.