„TTJA-le on praeguseks esitatud suur hulk hoonestuslubade taotlusi meretuuleparkide rajamiseks, mis tõestab, et arendajatel on väga suur huvi Eestis taastuvenergeetikat arendada. Kuna paljudele aladele on mitmeid konkureerivaid huvilisi, tuleb nende seast teha valik ning seetõttu paneb riik suurema huviliste arvuga potentsiaalsed tuuleenergeetikaks sobivad merealad oksjonile. Nii saame tagada läbipaistva ja ausa valikuprotsessi, mis viib meid lähemale taastuvenergia eesmärkide täitmisele, ning ühtlasi saab riik seeläbi täiendavat tulu,“ lausus majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Enampakkumiste ettevalmistamise protsess algab juba nüüd. Olemasolevad hoonestusloa taotlused tagastatakse arendajatele täiendamiseks ning seejärel avaldab TTJA Ametlikes Teadaannetes, ameti kodulehel ja üleriigilises päevalehes teate esimesena esitatud hoonestusloa taotluse kohta, mille osas puuduvad hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused. Kõigil huvitatud isikutel on võimalik esitada 60 päeva jooksul TTJA-le konkureeriv taotlus samale alale. Tagastamistega alustame esimesel võimalusel, avaldamistega saame algust teha aprillikuus,“ selgitas TTJA peadirektor Kristi Talving.

Suvel toimub konkureerivate taotluste hindamine ning enampakkumisel osalejate kvalifitseerimine. Kui ühel alal vastab tingimustele mitu konkureerivat taotlust, viib TTJA läbi enampakkumise. Enampakkumised toimuvad aasta teises pooles, eelduslikult septembri lõpus ja oktoobris ning nende tulemusel selgitatakse välja arendajad, kellel avaneb võimalus hakata planeeringualadel kavandama meretuuleparke.

„Enampakkumisele tuleb eelduslikult kümmekond ala alghinnaga 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta. Enampakkumiste tulemuste põhjal algatatakse meretuuleparkide rajamiseks vajalik hoonestuslubade menetlus kõrgeima pakkumise esitanud ettevõtte taotlusel. Kui hoonestusluba on väljastatud, tuleb tuulepargi rajamiseks taotleda täiendavalt ehitus- ja kasutusluba TTJA-lt,“ täiendas Talving.

Eesti pikaajalised energiapoliitika eesmärgid näevad ette taastuvenergia osakaalu suurendamist

Eestis on kaks kehtivat mereala planeeringut, mille kogupindala sobivatele tuuleenergia arenduspiirkondadele on 2439 ruutkilomeetrit. Sobivate tingimuste korral on võimalik rajada mereplaneeringutega kehtestatud piirkondadesse meretuulepargid koguvõimsusega 15-17 GW. Sobivad alad moodustavad 6% Eesti merealast.

Eesti mereala planeeringuga on kehtestatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad Saaremaast lääne poole jääval merealal ja Sõrve poolsaare lähedal ning Pärnu mereala planeeringuga on kehtestatud sobilikud alad Pärnu maakonna lähedal Liivi lahes. Planeeringutega on loodud meretuulepargi arendajale võimalused merealal hoonestusloa menetluses kavandada ka elektrikaablid. Märtsi seisuga on TTJA-le Eesti merealal esitatud 43 hoonestusloa taotlust, millest 36 on üleriigilise mereala planeeringu piirkonnas. Taotlusi on esitanud 17 erinevat arendajat.

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma süsihappegaasi heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Eestil on plaanis 2030. aastaks jõuda 65% taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peaks taastuvenergia moodustama samaks ajaks vähemalt 100 protsenti. Enampakkumiste läbiviimine viib Eesti sammu lähemale antud eesmärkide täitmiseks.