Startup Estonia juhi Eve Peetersoni sõnul on programmis osalemise vastu suur huvi ning vaid veel selle nädala lõpuni saab kandideerimisavaldusi esitada Ajujahi kodulehel. Samamoodi eelmise hooajaga saavad Ajujahist kõige rohkem kasu start-up’id, kellel on juba toode või teenus ning ka esimesed testkliendid. Programmi pääsenud ettevõtted viiakse kokku mentorite, investorite, oluliste kontaktide ja organisatsioonidega, et aidata neid kiire kasvuni.

„Eesti iduettevõtete käibenumbrid ja investeeringute maht püstitas möödunud aastal rekordeid, olenemata sellest, et mujal maailmas sai näha pigem langust. See kindlasti näitab meie iduettevõtete küpsust ja vastupidavust, milleks ka erinevad kiirendiprogrammid, sealhulgas Ajujaht, neid ette valmistab,“ arvas Startup Estonia juht. Ta lisas, et kuigi paljude jaoks seostub Ajujaht eelkõige telesaatega, siis kõige väärtuslikum osa toimub hoopis kaameraväliselt ning kiirendiprogrammi pääsenud meeskondi võib juba võitjateks pidada.

Elisa erakliendiüksuse juhi ja Ajujahi pikaaegse mentori Mailiis Ploomanni sõnul on Elisa jaoks algavas Ajujahi programmis erilise tähelepanu all teemad, mis keskenduvad küberturvalisusele, rahvuskultuuri säilimisele ning roheenergia säästlikule tarbimisele. Sealjuures on oluline mõista, et kõik need teemad kajastuvad pea iga inimese igapäevases elus, mitte ei ole rakendused ja lahendused iseseisvalt.

„Nii nagu küberturvalisusega tegelevad võrdselt lasteaiakasvatajad, kes õpetavad küberhügieeni algtõdesid koolieelikutele, kui ka deep-tech viirusetõrje mudelite loojad, võib nende kolme valdkonna alla määratleda väga erinevaid tiime. Just sel põhjusel ootame algavat hooaega väga suure põnevusega ning oleme valmis omalt poolt igakülgselt ka meeskondade edusse panustama,“ selgitas Ploomann.

Ajujahi tänavune auhinnafond on enam kui 300 000 eurot ning ka sel aastal panevad programmi toetajad välja temaatilisi eriauhindu.