Euroopa keskpanga president: alusinflatsiooni puhul langustrendi näha ei ole

Euroopa Keskpanga (EKP) president Christine Lagarde’i sõnul võtab keskpank „jõulise“ lähenemisviisi, mis võimaldab vajaduse korral reageerida inflatsiooniriskidele, kuid ka aidata finantsturge, kui peaksid tekkima ohukohad, kirjutab Bloomberg.

„Inflatsiooni tagasiviimine 2% juurde keskpikas perspektiivis on mittekaubeldav,“ ütles ta kolmapäeval Frankfurdis EKP konverentsil. „Me teeme seda, järgides kindlat strateegiat, mis on arendatud andmete alusel ja sisaldab valmisolekut tegutseda, kuid mis ei tee kompromisse meie peamise eesmärgi ümber.“

EKP president lubas samuti kindlalt silma peal hoida tarbijahinnariskidel, mis tema sõnul ei ole veel näidanud märke, et oleksid hiljutiste maailmaturgude ebastabiilsuse keskel hajunud.

Lagarde tõdeb, et puuduvad tõendid, et alusinflatsioon oleks langustrendis. Kuigi energiahinnad kui peamine inflatsiooni survetegur on alanemas, siis siseriikliku hinnasurve tõttu võib mõju hindadele jääda siiski väiksemaks.

Samal üritusel kõnelenud peaökonomist Philip Lane ütles, et alusinflatsioon peaks aja jooksul vähenema, kuigi ta kinnitas Lagarde’i seisukohta intressimäärade kohta. „Ma nõustuksin presidendi kasutatud sõnastusega – kui baastase püsib, on kindlasti veel midagi teha,“ ütles ta. „Aga meil on palju aega kuni maikuu otsuseni, et seda jälgida.“

Inflatsioon on kangekaelne

Ametnikud tõstsid neljapäeval intressimäärasid veel poole punkti võrra, pikendades oma ajaloo kõige agressiivsemat intressimäärade tõstmise tsüklit, isegi kui finantsturge segas täiemahulise panganduskriisi vaatepilt. Inflatsioon on endiselt liiga kõrge, väitsid poliitikakujundajad, lubades samal ajal teha kõik vajaliku, et tagada süsteemi kokkuvarisemise vältimine.

Saksamaa Bundesbanki president Joachim Nagel ütles varem Financial Timesis avaldatud kommentaarides, et EKP ei ole veel lõpetanud intressimäärade tõstmist.

„Meil on veel pikk tee minna, kuid me läheneme limiidini,“ ütles ta. „Kui me tahame seda kangekaelset inflatsiooni taltsutada, peame olema veelgi kangekaelsemad.“

Oma kõnes ütles Lagarde, et ametnikud jälgivad lähinädalatel ja -kuudel tähelepanelikult pangandussektorit, et näha, kas ettevõtted muutuvad laenuandmisel tagasihoidlikumaks. Mõned majandusteadlased on oletanud, et see võib olla tingitud kõrgematest rahastamiskuludest seoses hiljutiste rahutustega sektoris.