Akkermann: vesiniku kasutuselevõtuga on Eestil võimalus oma turuosa luua ja seda kasvatada

Rahandusminister Annely Akkermann sõnas täna Eesti vesiniku teekaardi avalikustamisel, et seisame suurte muudatuste lävel, mille tulemusteni jõudmiseks on vaja suuri investeeringuid, samas Eesti väärib rohevesiniku kasutusele võtmist juba lähiaastatel ja selles suunas on meie ettevõtjad juba tegutsemas.

Vesiniku teekaart annab lühiülevaate vesiniku tootmise ja kasutamise hetkeolukorrast Eestis ja paneb paika tulevikusuunad. Vesiniku kasutuselevõtt on kiirelt kasvava majandusliku tähtsusega sektor, kus Eestil on võimalus oma turuosa luua ja kasvatada.

„Rahandusministrina kohtun paljude maailmas ja Euroopas oluliste finantsasutuste ja investeerimispankade juhtidega. Sealjuures kasutan võimalusi tutvustada neile investeerimisvõimalusi meie taastuvenergia sektorisse. Näiteks hästi oluline on rahvusvahelises koostöös ehitada välja merekaablid Läänemere-ülese energiavõrgu loomiseks,“ rääkis varasemalt Riigikogu vesinikutehnoloogia toetusrühma juhtinud Akkermann.

Tema sõnul on täna avalikustatud dokument täpselt selline, nagu ta ette kujutas. „Jõujooned on ette antud. Tekib aruaamine, mida teised teevad ja kuhu soovime välja jõuda,“ lausus minister.

Kohaliku rohelise vesiniku väärtusahela kujunemisel on kõige olulisem piisavas mahus toodetava odava taastuvelektri olemasolu. Vastavalt teekaardile plaanib Eesti katta 2030. aastaks taastuvelektri tootmisega kogu tarbimismahu. Seejuures saab taastuvelektrit salvestada vesinikuna suure tootmismahuga ja madala tarbimiskoormusega vahemikel, et seda hiljem sobivatel aegadel ja tegevustes kasutada. See eeldab erinevate salvestustehnoloogiate arendamist ning kombineerimist.

„Meil on juba tublid ja aktiivselt tegutsevad ettevõtjad, kes vesinikuga seotud lahendusi testivad ja arendavad. Vaid nii saab astuda sammu edasi laiema kasutuse suunas. Loodame, et mõni neist ettevõtetest käivitab piloottoomise ka Ida-Virumaal, kus on suur ootus uute insenertehniliste töökohtade pakkumise järele,“ sõnas minister.

Rahandusministri sõnul on riigi ülesanne neid püüdlusi märgata ja ergutada. 30. märtsi tähtajaga on käimas taotlusvoor, valimaks välja kõige suurema potentsiaaliga rohelise vesiniku kasutuse tervikahelate projekte. Selleks on kavandatud üle 49 miljoni euro Euroopa Liidu taasterahastu toetust.

„Mul on usk, et see 49 miljonit on hea hüppelaud, mis ergutab nõudluse ja pakkumise poolel uusi huvilisi ning aitab kaasa nii meie energiateemade lahendamisele kui elukeskkonna puhtamaks ja elamisväärsemaks muutmisele,“ lisas minister.