Eestis avastati mullu pea kaks korda enam valeraha

Kui võltsitud rahatähtede arv Eestis ja euroalal üldse on olnud viimastel aastatel väike, siis eelmisel aastal kasvas avastatud võltsingute arv pea kahekordseks.

Eesti Pank kirjeldab värskes aastaaruandes, et eelmisel aastal avastati Eestis 462 võltsitud pangatähte. See on pea kahekordne kasv võrreldes aasta varasemaga, kuid Eesti Pank märgib, et 2021. aastal avastati võltsinguid ka erakordselt vähe, vaid 263 pangatähte. 2020. aastal oli võltsinguid 393 ning 2019. aastal 285.

Võltsingute arvu mõjutas kolm üksikjuhtumit, mille käigus tabati tavapärasest suuremas koguses võltsitud pangatähti. Tähelepanuväärne on, et Eesti on teiste euroala riikidega võrreldes endiselt üks väiksema võltsingute levikuga riik.

Enim avastati Eestis 50-eurose võltsinguid, kokku 271 pangatähte, mis moodustas 59% võltsingute koguarvust. 50-eurosele järgnes 500-eurone pangatäht, mille võltsinguid tuvastati eelmisel aastal 82. 10- ja 20-eurose pangatähe võltsinguid oli vastavalt 45 ja 44.

Euroopas avastati ja kõrvaldati 2022. aastal ringlusest 376 000 võltsitud pangatähte. Võltsingute osakaal ringluses olevate pangatähtede koguarvus on väga väike – miljoni ringluses oleva ehtsa pangatähe kohta leiti 13 võltsitud rahatähte, mis on teine väikseim näitaja alates europangatähtede kasutuselevõtust. Tipu ajal ehk 2009. aastal oli miljoni ringluses oleva ehtsa kupüüri kohta 64 võltsitud rahatähte.

Endiselt võltsiti Euroopa-üleselt kõige enam 20- ja 50-euroseid pangatähti. Nende nimiväärtuste võltsingud kokku moodustasid veidi alla kahe kolmandiku kõigist võltsitud pangatähtedest. 96,6% võltsingutest tuvastati euroala riikides, 2,7% euroalavälistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja 0,7% mujal maailmas.