Põhjamaade Kinnisvarakonverentsil selgus publikus viibivate investorite seas, et tulevikus ollakse mures enim intressimäärade pärast.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku hinnangul aga tuleks hoopis karta inflatsiooni, sest see mõjutab ka jätkuvalt enim keskpanga otsuseid ning euribori. Kaasik tõdeb sarnaselt Euroopa Keskpanga presidendile Christine Lagarde’ile, et energia- ja toormehinnad on küll alanemas, kuid inflatsioon on jätkuvalt kõrge.

Kaasiku sõnul peavad keskpankurid oma töös mõtlema ette aastaid - milline võib siis olla veel hinnasurve. Näiteks tööturg on tema sõnul üllatavalt tugev ning palgatõus kiire, kuid see võib tulevikus inflatsiooni veelgi kergitada.

Eesti Panga asepresident loodab, et aasta lõpp toob kaasa inflatsiooni kiirema alanemise ja hetkel liigutakse õiges suunas. Tõenäoline on, et intressimäärasid tõstetakse veelgi ning toormehindade allatulek võiks anda kindlust hindade vähenemise osas. Samas leiab ta, et tänased intressimäärad on tegelikult normaalsus ning tulevikus miinusintresse ei saagi enam oodata.

Ei ole tavapärane, et intressid on miinuses

Sellega nõustub ka Karlis Adlis, rahvusvaheliste investeeringute juht W. P. Carey Inc ettevõttes Londonis. Adlise sõnul on lausa veider, et intressimäärade langetamist oodatakse, vaid kõrged määrad ongi tema hinnangul normaalsus. Ta ei pea tavapäraseks, et intressid on miinuses. Vahetult enne finantskriisi olid intressimäärad üle 6% või rohkemgi. „Oleme normaliseerumise faasis ja usun, et pangad tõstavad veelgi intressimäärasid. Ma loodan, et nad tõstavad.“

Adlis spekuleerib, et määrad jäävad kõrgeks veel 4-5 aastaks ja tõdeb, et inimesed alahindavad inflatsiooni kleepuvust ehk püsivust. Seda on näidanud ka minevik: kui inflatsioon on kerkinud üle 5% on läinud vähemalt viis aastat enne kui inflatsioon alla selle langes.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul võib aga intressimäärade tõstmine lõppeda, kui senine rahapoliitika hakkab mõju avaldama ning inflatsioon aeglustub.