Lahkus mees, kel oli tehnoloogiasektori arengus tohutu roll ning isegi oma seadus
(49)
Reedel suri 94-aastasena Inteli üks asutajaid Gordon Moore. Ta oli mikrokiipide tööstuse pioneer, kelle „Moore’i seadus“ prognoosis arvutite võimsuse eksponentsiaalset kasvu aastakümneteks.
Intel ja Moore’i pere heategevusfond andsid teada, et mees suri oma Hawaii kodus ümbritsetuna pereliikmetest.
1968. aastal loodud Intelis oli Moore asutaja, kes ise aktiivselt inseneritööd tegi. Tema kaasabil olid Inteli protsessorid peagi enam kui 80% maailma arvutites.
1965. aastal kirjutas mees kuulsa teadustöö, kus ta tegi tähelepaneku, et kuna tehnoloogia on edasi arenenud, siis on mikrokiipidel olevate transistoride arv igal aastal pea kahekordistunud. Tema prognoos, et selline trend jätkub, sai tuntuks kui Moore’i seadus. Hiljem parandati seda, et selline seaduspära kehtib iga kahe aasta tagant. See teadustöö aitas kaasa sellele, et Intel ja teised kiibitootjad hakkasid agressiivselt tegutsema selle nimel, et seaduspära ka reaalses elus kehtiks.
Tõeline selgeltnägija
„Integraallülitused viivad selliste imedeni nagu personaalarvutid või vähemasti terminalid, mis on keskse arvutiga seotud. Lisaks automaatika autodes ning kaasaskantavad kommunikatsioonivahendid,“ kirjutas Moore 1965. aastal. See oli kaks aastakümmet enne personaalarvutite revolutsiooni ja 40 aastat enne, kui Apple tõi turule iPhone’i.
Pärast Moore’i artiklit muutusid kiibid kiiresti efektiivsemaks ja odavamaks, mis omakorda aitas kaasa tehnoloogilisele arengule üle maailma. See sillutas tee mitte ainult arvutitele vaid ka internetile ning Silicon Valley megastaaridele Apple’ile, Facebookile ja Google’ile.
„Oli muidugi tore olla õigel ajal õiges kohas,“ ütles Moore 2005. aastal antud intervjuus „Mul oli suur õnn sattuda mikrokiipide tööstusesse, kui see oli veel täiesti algusjärgus. Mul oli võimalus näha pealt seda, kuidas me tegime ühe silikoonist transistori ja panime selle kiibile ning jõudsime selleni, et panime ühele kiibile 1,7 miljardit transistorit. On olnud fenomenaalne teekond.“
Osa „reeturlikust kaheksast“
Viimastel aastatel on Inteli rivaalid argumenteerinud, et Moore’i seadus enam ei kehti, sest areng on pidurdunud. Intel on aga veendunud, et see nii ei ole ning nad panevad endiselt miljardeid dollareid, et oma turuosa tagasi võita.
Moore on Forbesi ajakirjale öelnud, et ta ei ostnud ise personaalarvutit enne 1980ndate lõpuaastaid.
Inteli kaasasutajat Robert Noyce’i kohtas ta esimest korda Shockley Pooljuhtide Laboratooriumis, kus nad koos töötasid. Nad moodustasid osa „reeturlikust kaheksast“, kes 1957. aastal lahkusid, et teha ettevõte Fairchild Semiconductor. 1968. aastal lahkusid kaks meest sealtki, et luua uus ettevõte, millele pandi nimeks Intel (lühend nimest Integrated Electronics).
Nad palkasid esimesena endise kolleegi Andy Grove’i, kes juhtis Intelit suurema osa plahvatusliku kasvu aegadest - 80ndatel ja 90ndatel aastatel.
Moore on ise öelnud, et ta on saanud ettevõtjaks kogemata. Tal ei olnud mingit suurt soovi luua ettevõte, aga koos Noyce’i ja Grove’iga moodustus lihtsalt võimas tiim.
Moore oli „käed küljes“ insener, kelle talent inspireeris ka teisi, kes tema all töötasid. Intel leiutas mikroprotsessorid, mis avasid tee personaalarvutite revolutsiooniks.
Kalamehest multimiljardär
Forbes hindas tema vara väärtuseks hiljuti 7,2 miljardit dollarit. San Franciscos sündinud mehel oli doktorikraad keemias ja füüsikas.
Moore oli kirglik kalamees ja ta käis üle maailma selle ala võistlustel. 2000. aastal lõid nad abikaasa Bettyga keskkonnateemadega tegeleva heategevusorganisatsiooni. Ta annetas fondi 5 miljardi dollari eest Inteli aktsiaid, et kaitsta muuhulgas kalu nii USAs, Kanadas kui Venemaal.
Ta andis sadu miljoneid dollareid ka oma alma materile ehk Kalifornia Tehnikaülikoolile, et hoida neid tehnoloogia ja teaduse valdkonnas maailmas esirinnas.
Temal ja ta abikaasal oli kaks last.