Eleringi sõnul Suurbritannias toimunu Eestis aset ei leia. Meil on teised mured

Eile avaldas Delfi Ärileht Bloombergi uurimuse tulemuse, mis tuvastas, et Briti elektritootjad on turuga manipuleerinud ja sel teel sadu miljoneid naelu võitnud. Lõpptarbija jaoks on elekter olnud kallim, arved suuremad (loe siit). Eleringi esindaja ütleb, et meie piirkonnas on olnud hoopis teised mured.

Lühidalt öeldes tegid Suurbritannia elektrimüüjad seda, et ähvardasid tihti viimasel tunnil mõne oma jaama sulgeda, et siis tekitada defitsiit. Seda sama defitsiiti mindi siis ise lahendama bilansiturul ehk tasakaalustamise turul, mille tulemusel elektri tootmine ja tarbimine peavad olema identsed näitajad. Nad ei teinud seda aga niisama vaid ajasid selle käigus tunnihinnad lakke. Briti valitsus ja ka sealne bilansihaldur (nagu meie Elering) on öelnud, et selline praktika tuleb lõpetada.

Tekib põhjendatud küsimus, kas sama on tehtud ka meie piirkonnas, sest samadel alustel toimib ka meie regioon. Alguses päev ette turg, siis päevasisene turg ja viimaks veel tasakaalustamise turg. Lõppeesmärgiks on see, et kui elektrit tarbitakse mingil tunnil 10,22 ühikut, siis seda ka toodetakse 10,22 ühikut. Tootjal võib tekkida kiusatus siin turg nö pantvangi võtta ja öelda, et nad ei tooda, kui neile ei maksta kõrgemat hinda. Süsteemihaldur ei saa aga lubada, et elektrit on vähem kui seda tarbitakse. Seega tuleks selline surve alla neelata.

Eestis sellist nahaalsust ei tuvastatud

Eleringi süsteemiteenuste talituse juht Marie Kalmet kinnitab, et Balti elektrisüsteemide tasakaalustamise turul ei ole Elering täheldanud sarnast manipuleerimisjuhtumit. Küll aga tekkis möödunud aastal Balti reguleerimisturul probleem reguleerimisteenuse pakkumiste vähesusega ning olulisemalt kallinenud hindadega.

„Selle peamine põhjus oli Venemaalt kaubandusliku impordi lõpetamine Soome ja Balti regiooni ning seetõttu Balti bilansipiirkonnas piisava ja konkurentsivõimelise hinnaga reguleerimispakkumise vähesus.“

Kalmet selgitab, et Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud sõjast tingituna lõpetasid nad möödunud aasta maikuust Soome ja Balti riikidesse võimaluse Venemaalt kaubanduslikult elektrienergiat importida, mis varasematel aastatel võis olla lausa maksimaalselt suurusjärgus 3500 MW. Kaubandusliku impordi lõpetamine Venemaaga suurendas Baltikumis nii elektrienergia ostu Põhjamaadest kui ka turule müüd, vähemalt Eesti hinnapiirkonnast, kõik saadaolevad tootmisvõimsused.

„See paraku tõigi kaasa reguleerimisturu jaoks jäänud pakkumiste madala likviidsuse ning reguleerimisturule jäid vaid kallima hinnaga tootmisvõimsused ning paraku eriti kallid hinnad olid just Läti ja Leedu hinnapiirkondadest,“ nendib Kalmet.

Samuti lõpetati Venemaalt tasakaalustamise reservide ostmine, et selle asemel kasutada Põhja- ja Baltimaades asuvaid reservvõimsuseid. Kallid hinnad tõid kaasa bilansiteenuse kallinemise.

Kalmeti sõnul pöördusid Balti süsteemihaldurid kallite hindade teemal möödunud aastal ka Balti regulaatorite poole. Elektrisüsteemi tasakaalustamise tagamiseks on vajalik juhitava tootmise või tarbimise reguleerimisvõimsuste olemasolu. Ta rõhutab veel, et tasakaalustamise turule on oodatud lisaks tavapärastele elektrijaamadele ka tarbijad ning taastuvenergia tootjad.

Balti reguleerimisturu pakkumised ja hinnad on avaldatud ühisel Balti reguleerimisturu platvormil (vaata siit).