Täna Brüsselis toimuval ELi energeetikaministrite kohtumisel arutatakse teiste teemade seas ka Euroopa Liidu ülese 15% vabatahtliku gaasitarbimise vähendamise eesmärgi pikendamist aasta võrra ehk 31. märtsini 2024. „Eesti toetab seda igati, kuna gaasitarbimise vähendamine aitab hoida hindu kontrolli all ja tagada varustuskindlust – nii saab suvel täita talvega tühjenenud gaasihoidlaid,“ märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Laura Laaster.

Laaster aga märgib, et Eesti gaasitarbimine oli juba varem muu Euroopaga võrreldes tagasihoidlik, kuid aastal 2022. alanes gaasitarbimine lisaks 26 protsenti, võrreldes 2021. aastaga. Mullu kujunes tarbimisahuks 3,77 TWh, mis on viimase kümne aasta väikseim näit. Detsembris oli näitaja lausa 41 protsendi väiksem, kui 2021. aastal. „Seega on EL ülene eesmärk meile kindlasti jõukohane, kuid vaatamata sellele peame jätkama seniste pingutustega ning edendama pikas perspektiivis taastuvate energiaallikate kasutamist fossiilse maagaasi asemel,“ tõdes Laaster.

Jätkatakse gaasi asendamisega ajutiselt või püsivalt muu kütusega ja samuti on käimas ka esimesed pilootprojektid uurimaks, kas Eestis oleks võimalik suuremas mahus võtta kasutusele geotermaalenergiat. „Lisaks tasub märkida, et kuigi see 15% eesmärk on liikmesriikidele vabatahtlik, toetab Eesti ka siduvaid gaasitarbimise vähendamise eesmärke juhul, kui EL-is esinevad olulised tarnehäired,“ märkis Laaster.

Samuti arutati tänasel nõukogul taastuvatest energiaallikatest toodetud ja maagaasi ning vesinikuturu regulatsiooni, mille eesmärk on luua tingimused fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2 heitega kütustele üleminekuks (eelkõige biometaan ja vesinik) ning gaasisüsteemi vastupanuvõime tugevdamine. Ühtlasi toimub täna esimene mõttevahetus hiljutiste Euroopa Komisjoni elektrituru reformi ettepanekute osas ning infopunktina annab Euroopa Komisjon ülevaate järgmiseks talveks valmistumisest.