EL-i ministrid pikendasid täna Euroopa Liidu ülest 15% vabatahtlikku gaasitarbimise vähendamise eesmärki aasta võrra ehk 31. märtsini 2024. Minister Riina Sikkuti sõnul on Eestile selline eesmärk enam kui jõukohane, kuna oma gaasitarbimist oleme vähendanud märkimisväärselt. 2022. aastal vähenes Eestis gaasitarbimine 26% võrreldes 2021. aastaga. 2022. aasta tarbimismahuks kujunes 3,77 TWh, mis on viimase aastakümne väikseim näit. Detsembris 2022 vähenes tarbimine aasta varasemaga võrreldes lausa 41% ja alanud aastal on vähenemine jätkunud.

„Eesti on oma varustuskindluse tagamiseks teinud kõik võimaliku, tarbimise vähendamisest varude soetamise ja LNG vastuvõtuvõime rajamiseni. Samas tuleb meil seniste pingutustega jätkata, kuna gaasitarbimise vähendamine aitab hoida hindu kontrolli all ja tagada varustuskindlust – nii saab suvel täita talvega tühjenenud gaasihoidlaid,“ selgitas minister. Tema sõnul tuleb Eestis jätkata maagaasi asendamist muu kütusega ja leida selleks ka uusi võimalusi. Näiteks on käimas esimesed pilootprojektid, et uurida, kas Eestis oleks võimalik suuremas mahus võtta kasutusele geotermaalenergiat. Mitmes piirkonnas on kaalumisel ka kaugküttes soojuspumpade kasutamine, mis samuti panustab gaasi tarbimise vähendamisse.

Lisaks toimus täna esimene EL-i energiaministrite poliitiline mõttevahetus Euroopa Komisjoni nädala eest avaldatud elektrituru disaini ettepanekute osas. Pakutud muudatuste sisuks on muuta energiahinnad sõltumatumaks lühiajalise turu hindadest, kiirendada taastuvenergia arendamist ja gaasi osakaalu vähendamist ning kaitsta tarbijaid paremini hinnakõikumiste eest.

„Suures pildis saame nende ettepanekutega rahul olla. Eesti seisukoht on läbi kogu energiakriisi olnud, et igasugune sekkumine energiaturgu peab olema ajutine ja teenima ennekõike tarbijate huve. Me vajame elektriturul evolutsiooni, mitte revolutsiooni ja oluline on, et muudatused ei seaks ohtu meie rohepöörde eesmärkide ellu viimist ja varustuskindlust. Säilima peavad nii investeerimiskindlus turuosaliste jaoks, kui hinnasignaalid energiatarbimise juhtimiseks ja säästuks,“ rääkis Sikkut.

Eesti hinnangul vajab elektriturg muu hulgas muudatusi, mis võimaldaksid kõigis liikmesriikides kasutada ära tarbimise juhtimise potentsiaali ja mõjutada börsihinda läbi energia säästmise või tarbimise nihutamise. „Peame võrkude ja tarbimise nutikamaks muutmisel kasutama ära Euroopa Liidu digivõimekust. Tarbimise juhtimine on kõige kuluefektiivsem ja säästlikum viis energia- ja võrguressursside kasutamiseks,“ ütles minister Sikkut.

Järgmisena läheb Euroopa Komisjon nõukogult saadud infoga elektrituru disaini paketti muutma ja algavad arutelud liikmesriikide vahel paketi täpsemaks sõnastamiseks. Järgmine energeetikaministrite nõukogu toimub sel teemal tänavu juunis.

Täna lepiti kokku ka üldises lähenemisviisis taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja maagaasi ning vesinikuturu regulatsiooni osas. Muudatused lihtsustavad vähese CO₂ heitega gaasi, taastuvgaasi ja vesiniku lisamist olemasolevasse gaasitaristusse või uue taristu rajamist ja seeläbi soodustavad üleminekut fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO₂ heitega gaasidele, eelkõige vesinikule ja biometaanile. Näiteks ei tohi maagaasiga seotud ostulepinguid pikendada kauem kui 2049. aastani, et vähendada Euroopa sõltuvust fossiilsest maagaasist ja teha Euroopa turul ruumi puhastele gaasidele. Lisaks õnnestus läbirääkimiste käigus lisada süsteemihalduritele õigus piirata kolmandatest riikidest, sh Venemaalt pärit maagaasi juurdepääsu EL-i gaasitaristule - see on Eestile oluline saavutus.

Tänase hääletusega energeetikanõukogus said lõplikult kokku lepitud ka erinevate sektorite kliimaeesmärgid ja sisepõlemismootoriga autode keeld.