Tahad maailma muuta? Kohalikke iduettevõtteid ootab miljon eurot

Mida on vaja, et teiste ettevõtete kõrval miljonile eurole kandideerida ning Latitude59 konverentsil investorite rahastus saada? Otsuste tagamaid selgitasid ning näpunäiteid jagasid EstBANi juhtinvestor Martin Goroško ning TeraVC juhtinvestor Andrus Oks.

Latitude59 tehnoloogiakonverents koostöös Eesti Äriinglite Assotsiatsiooniga EstBAN ning riskifondi TeraVC-ga panevad välja üks miljon eurot rahastust iduettevõtetele, mil on potentsiaal maailma muuta. Kandideerimise tähtaeg on 9. aprill ehk jäänud on alla kahe nädala.

Martin Goroško sõnul ei piisa investeeringu saamisest pelgalt ideest, vaid ka toode peab inimestele meeldima ning meeskond heal tasemel olema.

Mida investorid ettevõtetelt ootavad, mis on hea asutaja garantiiks, millega paljudel alustavatel ettevõtetel tuleks veel tööd teha, loe allolevast intervjuust Goroškoga.

Keda kandideerima ootate? Kas sihite konkreetsemat valdkonda või nišši?

Kandideerima ootame kõiki start-up-ettevõtteid, kellel kapitali kaasamine hetkel käsil on. Loomulikult on oluline ka kõik tavapärane – ettevõtte teenus/toode ja ärimudel peab olema globaalse läbilöögipotentsiaaliga ning meeskond selle potentsiaali ellu viimiseks kõrgel tasemel. Kuna Latitude59 konverentsi keskendub sellel aastal ennekõike mõjuettevõtlusele ja mõjukatele asutajatele, siis julgustan kindlasti kandideerima neid start-up-ettevõtteid, kelle arendatud tehnoloogia ja ärimudel on võimeline muutma tänast maailma kardinaalselt paremaks või adresseerib hetkel esinevaid suuri probleeme.

Mis on teile kindel tõestus sellest, et inimestele ettevõtte pakutav toode või teenus meeldib? Kui suurt rolli mängib isiklik eelistus/kõhutunne?

Tegelikult on üsna võimatu ehitada tooteid või teenuseid, mis klientidele ei meeldi või millel laiem missioon puudub. Sellistel juhtudel start-up lihtsalt sureb. Investori perspektiivist on ülioluline, et start-up-ettevõtted, millesse investeeringuid teha kavatsetakse, on vähemalt elementaarsel tasemel enda kliendisegmendi välja selgitanud ning esmase tagasiside kliendilt kokku kogunud. Klientide huvi tõestavad nii eelostu kokkulepped või pisike käive esmastest müükidest. Kui see on saavutatud, siis tähendab see seda, et start-up-ettevõte loob kliendile tõestatud rahalist väärtust ning selle eest ollakse valmis maksma.

Olgugi, et investorid tutvuvad igal aastal sadade start-up investeerimisvõimalustega (näiteks ka Latitude59 raames kandideerib investeeringule potentsiaalselt 400+ ettevõtet) ja mingi tunnetus tekib, siis kõhutunnet päris lõpuni usaldada ei saa. Toode ja tehnoloogia peavad olema läbilöögivõimelised, klientide huvi ja turu tundmine peavad olema tõestatud. Kõhutunne võib pigem aidata meeskonna osas. Ingelinvestorid, kes investeeritud ettevõtteid ka nõu ja jõuga aitavad, tahavad töötada koos tiimiga „käed küljes“ ja siis on hea klapp meeskonnaga möödapääsmatu. Samuti kipub kõhutunne alati ka igasugust jama läbi nägema. Eks see on lihtsalt selline varasema kogemuse pealt asi ning kui oled näinud 100 õnnestuvat start-up-ettevõtet ja 200 läbikukkuvat, siis kõhutunde pealt on võimalik mingid eeldused paika panna, kas antud prospekt võiks emba-kumba kategoriseerida.

Mille poolest on selle aasta Latitude59 võistlus erinev?

TeraVC juhtinvestori Andrus Oksa sõnul tähendab Latitude59 võitja jaoks sel aastal olulist investeeringusummat ja seega on tegemist veelgi silmapaistvama saavutusega. „Ootame seepärast enamaid kandidaate ja tihedamat rebimist nende vahel, ilmselt on see ka tavapärasest nauditavam nii pealtvaatajatele kui osalejatele,“ märkis Oks.

Pealtvaatajate puhul tasub Oksa sõnul arvestada, et neid on laiemalt kui ainult vahetult ürituse käigus võistluse jälgijad. „Latitude59 on Eesti ökosüsteemi tippüritus ja seega võistlusel osalejad saavad tähelepanu üle terve Eesti ja meie regiooni ning ka tulevaste klientide ja töötajate silmis,“ lisas Oks.

„Tera Ventures panustab tiimina Latitude59 võistluse õnnestumisele ja oma professionaalse ja pühendunud investori lähenemisega ka võitja edasisele edule, seegi aspekt on uudne sel aastal.

Latitude59 võit ja veel olukorras, kus rahakaasamine on tavalisest raskem, saab olema mängumuutev sündmus,“ märkis Oks.

Kas idee näiteks Boltiga konkureerima minevast uuest sõidujagamisrakendusest võiks rahastust saada? Mida oleks ettevõttel vaja näidata, et saaks?

Siin tasub meeles pidada seda, et Bolt läks algusaegadel konkureerima Uberiga. Tundub nagu äärmiselt loll idee või mis? Umbes nagu T1 ehitamine Ülemiste keskuse kõrvale. Mina usun, et miski pole tegelikult võimatu ja neid sektoreid, kus turg on lootusetult ära jagatud ja kaitstud, on pigem vähe kui palju. Küsimus on alati selles, kuidas turgu võtma minnakse. Turule sisenev ettevõte peab olema oma turule mineku plaani juures väga teadlik konkurentsiolukorrast, konkurentide nõrkustest. Ainult nii saab mingit mõju saavutada. Seda kavalust peavadki ettevõtted näitama. Näiteks võivad nad leida puudujääke konkurendi tootes, klienditeenindusprotsessis, hinnastamises, kaetud regioonides jne. Võimalusi suurtelt turgu võtta on alati ja võib-olla lihtsamgi, sest sissetungijal saab õppida konkurendi toimemudelist, kopeerida toodet, teha kiiremini läbimõeldud samme.

Mitu pitch’i tavapäraselt ühes kuus näete? Mida tehakse ühtlaselt hästi, kuid mis veel paljudel pitch’is vajaka jääb?

Iga kuu näen kuskil 30–50 pitch’i start-up-ettevõtetelt. Kõiki neid ei saa loomulikult läbi vaadata väga põhjalikult ja paratamatult köidavad rohkem need teemad, millest ise paremini aru saad või kogemust omad. Paljud ettevõtted ongi ehk sellised, keda otse aidata ei ole võimalik ja siis saab neid teiste, targemate, juurde suunata. Üldiselt suudavad kõik ettevõtted pitch’imisel enda parima ja tugevused välja tuua. Seda siis läbi ägedate ja keerukate toodete ning vingete meeskondade. Pisut konarlik on aga alati kirjeldus sellest, kuidas toode turul suure läbimurde saavutab ning miks kliendid seda eelistama peaks. Siinkohal ongi soovitus, et turgu tasub analüüsida, turule mineku plaan peab kuluefektiivne ja kaval olema ning see võiks väiksemal skaalal ka läbi proovitud olla. See on äärmiselt mage olukord, kui investor tunneb esitlust tegeva start-up’i ärisektorit paremini ning on võimeline start-up’i turuplaanid kiiresti ümber lükkama.

Kui keegi näiteks 2, 3, 4 korda järjest autoga kraavi sõidab, siis sa ju kaldud pigem arvama, et autosõit ei ole äkki päris selle inimese jaoks?

Kas varasem, kuid enda ideega läbi kukkunud founder on teie silmis eelistatum kui keegi, kes idusektoris veel tegutsenud ei ole?

Esimene vastus on kindel „jah“. Start-up-ettevõtte käivitamine on ikkagi meeletult hariv teekond ning sellest on võimalik palju õppida, et siis uue ettevõtte käivitamise riske maandada. Siiski tuleb siin natuke ka asutajale endale otsa vaadata, et aru saada, kas see „kool“ on mõjunud. Kui keegi näiteks 2, 3, 4 korda järjest autoga kraavi sõidab, siis sa ju kaldud pigem arvama, et autosõit ei ole äkki päris selle inimese jaoks? Sama kehtib ka asutajate kohta. Tehakse viga ja õpitakse, on hea, kui pidev ebaõnnestumine ei anna väga tugevaid eelduseid. Mina usun kindlasti ka esmakordsetesse asutajatesse, kes on näiteks mõnes teises valdkonnas või sektoris edu saavutanud ning tulevad siis ja käivitavad start-up-ettevõtte. Varasem karjäär, kogemus ja püsivus on hea asutaja garantiiks.

Millise hulga info põhjal otsuse lõpuks langetate?

Latitude59 formaat näeb ette üsna põhjalikku vormi, mille ettevõtted saavad täita ja veel ka lisamaterjali (slaidid, videod, pildid) esitada. Selle info baasilt on võimalik tegelikult päris täpselt otsustada investeeringu sobivuse osas. Ankeedivooru läbinud parimad saavad investoritele pitch’ida ja küsimustele vastata ning siis ongi paremik potentsiaalsetest investeeringusubjektidest selgunud. Edasi hakkad tegema juba pikemaid kohtumisi ettevõtetega, mille käigus saab tuvastada, kas potentsiaalses investeeringus ja ettevõtte plaanis on selged „punased lipud“. Kui ei ole, ongi klapp sündinud.

On see teie nö tavapärase tööga võrreldes erinev? Kui, siis mille poolest?

Töötan igapäevaselt teadus- ja ärilinnakus Tehnopol, kus aitamegi start-up-, kasvu- ja suurettevõtetel uutele turgudele liikuda, tooteid ja teenuseid arendada ning kasvuks vajalikku kapitali kaasata. Selles mõttes olen tehnoloogiaettevõtetega juba aastaid kokku puutunud ning enamus nende väljakutsetest on teada. Tehnoloogiaettevõtluse maagia on aga alati see, et kõik muutub äärmiselt kiiresti ning tegelikult ei ole kunagi võimalik öelda, et vot, see on minu mugavustsoon ja siin olen kui kala vees. Seda on näidanud sajad ettevõtted, keda oleme Tehnopoliga aidanud ning investeeringud, mida oleme inglitega teinud.

Kui oluline on ettevõtte poolt laval esitatav avalik pitch?

Kindlasti on oluline. Latitude59 juhul on meie kui juhtinvestorite võlu selles, et oleme enne esitluse nägemist juba päris hästi kursis kogu ettevõtte taustinformatsiooniga ja seal enam eriti üllatada ei ole võimalik. Igal muul juhul aga on kahtlemata pitch see, mis kas siis tekitab või tapab huvi ettevõtte vastu. Selleks see kolm minutit ju mõeldud ongi – tekitada huvi õigetes investorites.

Delfi Ärileht on Latitude59 meediapartner.