Estonian Cell teatas taas tehase seiskamisest: müük ei ole taastunud oodatud tempos

Kundas asuv haavapuitmassitehas Estonian Cell seiskab 17. aprillist kuni mai alguseni tehase töö, et hoida ära laovarude kasvu keerulises konkurentsiolukorras eksporditurgudel.

See on viimaste kuude jooksul juba kolmas turuolukorrast tingitud tehase seisak. Olukord on 24/7 täisvõimsusel töötamisele orienteeritud tehasele ootamatu. Eelnenud 16-nel aastal määras tehase müügimahu tootmismaht. Energiakriisi käigus ja järgselt muutunud konkurentsiolukorras ei ole tehas suutnud 2022. aasta teises pooles kaotatud müügimahte taastada.

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul langetati nii tehase kui töötajate jaoks valus otsus, kuna kõrge omahinna tõttu pole tehase toodang välisturgudel enam nii konkurentsivõimeline kui varem. „Oleme olukorras, kus meie müügiportfell ei ole taastunud oodatud tempos,“ nentis Lahe.

Tehase raskused algasid eelmise aasta augustis, mil elektri- ja gaasihinnad mitmekordistusid. Tehase konkurentsivõime sai olulise löögi olukorras, kus teised Euroopa riigid tööstust energiakriisis olulisel määral toetasid. Mullu maksis Estonian Cell energia eest kokku üle 44 miljoni euro, samas kriisieelsetel aastatel oli energiakulu suurusjärgus 17 miljonit eurot. „Tihedas konkurentsis kaotasime portfellist kahjuks mitu tehast ja globaalselt keerulisemaks muutunud turgudel ei ole võimalik seda mõne kuuga taastada,“ nentis Lahe.

Lahe sõnul ei oota tööstus toetusi vaid konkurentsivõimelise keskkonna tagamist riigi poolt. „Energiaintensiivne tööstus oli ebavõrdses konkurentsiolukorras juba enne energiakriisi. Nii enne kui täna maksame taastuvenergia tasu ja võrgutasu näol 3-4 miljonit eurot iga-aastaselt rohkem kui teistes puitu väärindavates Euroopa tööstusriikides.“

Energiakriisi ajal konkurentsipildi vildakus võimendus veelgi. Lahe selgitas, et energiakriisis toetas eksportööre isegi Rootsi, mis eraldas 2022. aasta lõpus 214 miljonit eurot just energiaintensiivse tööstuse toetuseks.

Lahe rõhutab, et Eesti ettevõtete konkurentsivõimele kaasa aidata ka muul moel kui toetuste maksmisega, näiteks taastuvenergia tasude võtmisega kõigi tarbijate õlult riigieelarvesse. „Seda on teinud Soome ja hiljuti ka Tšehhi. See aitaks jätkuva hinnatõusu keskkonnas paremini toime tulla kõigil elanikel ning oleks suureks abiks ka energiaintensiivsele tööstusele, mida on haavatava tarbijagrupina rõhutatud pea kõigis Euroopa Liidu soovitusmeetmetes,“ ütles Lahe, lisades et soovitus vähemalt energiaintensiivselt tööstusele taastuvenergia tasu maksulagi kehtestada on kehtinud Euroopa Liidus juba 2014. aastast.

Siiri Lahe kinnitusel tegutseb tehas pikaajaliselt kasvavatel turgudel. Seetõttu jäävad vaatamata tehase seisakutele jõusse Estonian Celli kasvuplaanid tõsta tehase tootmismaht tasemele 200 000 tonni aastas ja käivitada enda biojäätmetel põhinev uus energiatootmislahendus hiljemalt 2026. aastal.

· Estonian Celli käive 2022. aastal oli 131 miljonit eurot.

· Toodetav puitmass eksporditakse 100%-liselt valdavalt Euroopa ja väiksemas osas Aasia turgudele.

· Tehases 97 töötajat, aga väärtusahelas antakse tööd enam kui 500-le töötajale.

· 2006. aastal Kundas käivitatud tehase tootmisprotsessid on 100%-liselt automatiseeritud.

· Võrreldes paberipuu ekspordiga lisab tehas paberipuule 5 korda ekspordiväärtust, tagades puitmassi tootes madalakvaliteedilise haava paberipuu pikaajalisse ringlusse jõudmise või taaskasutusvõimaluse erinevate paberitoodete näol.