OPEC+ üllatusliku tootmiskärpe mõjud jõuavad ka Eesti tanklatesse

Pühapäeval viskas maailma suurimaid naftatootjaid ühendav OPEC+ kartell globaalsetele turgudele tõelise vintpalli, kui üllatuslikult teatati suurest, üle 1,1 miljoni barrelini ulatuvast päevasest tootmiskärpest, mis aasta teises pooles tõuseb koguni 1,6 miljoni barrelini.

Otsus tuli turuosalistele ja analüütikutele üllatusena – veel hiljuti kinnitas OPEC+ juhtriigi Saudi Araabia energiaminister Abdulazis bin Salman, et tootmismahtude ülevaatamiseks pole põhjust. Samuti oli pretsedenditu poliitika muutmisest teatamise viis, sest tavapäraselt teavitatakse turge sellistest olulistest otsusest pärast kartelli organiseeritud koosolekuid. Praegune nõrgalt koordineeritud tootmiskärpe plaani avalikustamine näitab, et OPEC+-il oli otsusega tuli takus.

Kui aasta alguses püsisid nafta maailmaturuhinnad stabiilselt tasemel, mida võis lugeda tootjariikidele sobivaks, siis paaril viimasel nädalal tabas panganduskriisi varjus hinnasula ka musta kulda. Nii testis Brenti toornafta hinnaindeks isegi 70 dollari piiri – turuosalised hindasid riske maailmamajandusele, ja sellest tulenevalt ka naftahinnale, kõrgeks. Sellest tulenevalt põhjendasid naftatootjad äkilist tootmiskärbet arusaadavalt sooviga tagada turgudel hinnastabiilsus.

„Vabatahtlikud“ tootmiskärped kuulutati välja 2023. aasta lõpuni, mis lisab turgudele pikaajalist hinnasurvet. Maailma Energiaagentuur ja teised analüütikud on hinnanud, et selle aasta teises pooles jõuavad naftaturud arvestatavasse defitsiiti ja iga barrel, mis maailmaturult ära viiakse, ajab nõudluse-pakkumise veel enam tasakaalust välja. Siiski tasub silmas pidada, et kuna osad OPEC+ riigid toodavad juba praegu alla oma tootmiskvoodiga määratud sihttasemete, siis füüsiliselt tegelikult hirmutatud mahus tootmine ei vähene. Lisaks ei jõua Venemaa lubatud 500 000 barreli mahus tootmiskärbe täielikult maailma naftaturgudeni, sest väheneb hoopis kodumaise rafineerimissektori tarbimismaht.

Siiski on küsitav ka nõudluse väljavaade – Läänemaailma naftanälga piirab ebakindlus majanduses ja keskpankade jõuline intressipoliitika. Ometi hindasid analüütikud, et käesoleva aasta teises pooles jõuab naftanõudlus rekordini ja valitsevaks narratiiviks on olnud Kagu-Aasiast ja Hiinast tuleneva tugeva nõudluse kasvu mõju. Hiina jõulise taastumise ja taasavamise loos tekivad aga esimesed mõrad, sest esmaspäeva hommikul avaldatud andmed kohalike tootmisettevõtete tellimuste kohta näitasid, et üllatuslikult jäi märtsis „maailma tehase“ tootmismaht veebruariga samale tasemele. Igal juhul hindavad analüütikud, et tootmiskärpel võib olla kuni 10-dollariline mõju naftahindadele. Esmaspäeva hommikul on Brenti toornafta hinnad juba rallinud 5% või 4 dollari võrra.

Millal jõuab naftahindadest tulenev lõpptoodete hulgihindade tõusu mõju Eesti tanklatesse on praegu veel keeruline prognoosida. Siiski on tähtis tähele panna, et kui viimati langetati Eestis jõuliselt tanklahindu 17. märtsil, siis pärast seda on mootoribensiini hulgituru hinnad tõusnud pea 10%. Erinevalt naaberriikidest pole see meile tanklatesse veel jõudnud. Kütusetarbijate hinge saab lohutada ainult tärkav kevad, sest suure tõenäosusega hakkavad kütuseturgudele puhuma külmad ja kõledad sügistalvised tuuled.