Ekspert: tehisintellekti kasutamine tööstusettevõttes on elu ja surma küsimus

Tööstusettevõttes võib tehisintellekti kasutuselevõtt määrata jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime ning pikas plaanis ka ellujäämise.

Juturobotid ja süstematiseeritud fotopangad – AI ehk tehisintellekt on viimaste aastate jooksul pannud ühiskonna kihama. Erinevate AI lahenduste kasutamine on lõbus ja kiire, rääkimata uue tehnoloogiaga kaasnevast põnevusest.

„Kohati ettevõtteid hirmutab, et mis tehisintellekt, meil pole siin sellega küll midagi teha, oleme alles baastaseme ettevõte. Tegelikult on igal tööstusettevõttel võimalik tehisintellekti või selle eeldustehnoloogiaid edukalt rakendada,“ selgitab Lauri Antalainen, digi- ja AI nõustamise konsultant. Antalainen usub, et isegi kui ettevõte pole veel küps tehisintellekti kasutusele võtma, on võimalik katsetada eeldustehnoloogiaid ning muuta nende abil oma ettevõtte töö tõhusamaks ja kasumlikumaks.

Milleks üldse AI nõustamine?

Tehisintellekti kasutuselevõtu võimekuse hindamine annab ettevõtjale kasuliku teadmise oma võimaluste ja piirangute kohta. On olnud olukordi, kus ettevõte on soovinud teatud tüüpi tehisintellekti kasutama hakata, kuid olemasolev infrastruktuur või digitaliseeritus pole seda lubanud. Näiteks on ka kõige lihtsama autonoomse tõstuki tegevuseks vaja ruumide detailset kaardistust ja digitaliseeritud töökäske, et AGV (automated guided vehicle ehk iseliikuv robottõstuk) teaks, kust alus peale võtta ja kuhu viia. Samuti peavad tootmispõrandad olema heas korras, piisavalt laiad ja asuma samal tasapinnal. Just sellised olulised eeldused on need, mida AI nõustaja saab oma hinnangus välja tuua, et ettevõte saaks planeerida tulevikus näiteks AGV-de kasutusele võtmist.

Tööstusettevõtte tehisintellektivalmiduse hindamine algab ettevõtte tootmise külastuse ja juhtkonna intervjuueerimisega. Kuna iga tööstusettevõte on erinev, ei hinda konsultant ainult seda, kas üht või teist tehnoloogiat on võimalik ettevõttes teooreetiliselt rakendada, vaid toob välja ka praktilised eeldused ja peamised tegevused, mida on vaja tehisintellekti või teiste kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Samuti toob ekspert välja võimalikud kasud, mida konkreetne tehnoloogia ettevõttele pakub. Seni on AIRE leidnud igas ettevõttes keskmiselt 5-10 tehnoloogilist lahendust, mida ettevõte saaks hakata kasutama kohe või pärast teatud eelduste täitmist.

Pilguheit tulevikku AI lahenduse õnnestumise oluline eeldus on Antalaineni hinnangul selle integreerimine ettevõtte igapäevategevustesse. Ta tõi näiteks RPA (robotic process automation – tarkvaraline protsesside automatiseerimine), mis arvutab hinnapakkumist tehes automaatselt materjalikulu, kasutades majandustarkvara hinnakalkulatsiooni ja küsides raamatupidamisest materjali hinda. Tarkvara kasutamine eeldab, et RPA-lahendusele antav sisend on kvaliteetne, mis võimaldab neid päringuid infosüsteemidesse teha. Tihti on sedalaadi lahenduste eelduse protsesside üldine digitaliseeritus ja kindlasti standardiseeritus. Sellised eeldusnõuded toovad eksperdid hindamisel ka välja.

„Hindamisel vaadatakse ka tulevikku. Kui teatud AI-lahendused on ettevõttes kasumlikult rakendatavad juba praegu, siis teatud lahenduste edukas kasutamine eeldab suuremaid tootmismahte või loob hoopis eeldused tootmismahtude tõusuks ja näiteks uutele turusegmentidele sisenemiseks,“ selgitas Antalainen.

Kas on oht, et tehisintellekti kasutuselevõtt nõuab tööstusettevõttelt suuri investeeringuid ja toob kaasa inimeste koondamise? Ka sellele annab nõustamine vastuse. Igas projektis annab ekspert tasuvusele eelhinnangu, mille alusel saab ettevõte arvutada juba välja projekti ligikaudse tasuvuse. Täpsema tasuvuse hindamiseks on AIRE-l teinegi teenus: projektipõhine hindamine. Ka neid hinnanguid on AIRE andnud juba mitu, märkis Antalainen. Projektipõhisel hindamisel koostavad eksperdid esialgse projektiplaani ning teevad põhjalikuma tasuvusanalüüsi.

Oht, et lihttöölised tehisintellektilahenduste tõttu töö kaotavad, on mõistagi olemas. Samas on enamiku tehisintellektiprojektide peamine mõju rutiinsete ja korduvate tegevuste vähendamises või välistamises. See laseb töötajatel keskenduda keerukamatele töödele. Üldjuhul võimaldavad sellised lahendused suurendada ettevõtte tootmismahtu ja lisandväärtust töötaja kohta ning kasvatada ettevõtet ilma oluliste lisavärbamisteta.

Tõenäoliselt ei kao tehisintellekt meie eludest enam kunagi. Vastupidi, et töötusettevõte saaks olla konkurentsivõimeline, on tehisintellekti kasutamine protsesside automatiseerimisel möödapääsmatu. Ütleb vanasõnagi, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika, ja mis puudutab AI rakendamist, siis saab mõõtmise teha ära eksperdist nõustaja.