JÄRELVAADATAV | Ministeeriumi värske prognoos: riigi võlakoormus ainult kasvab

Valminud kevadine majandus- ja rahandusprognoos näitab majanduse jahenemist. Kuigi kriisiaastate eelarvepoliitika mõjus majandusele stimuleerivalt, on see toonud püsiva lõhe tulude ja kulude vahel. Seljatatud on inflatsiooni tipp, kuid rahva ostujõud on langenud nii sanktsioonidest tingitud tegurite kui hüppeliselt kasvanud hindade tõttu.

Majandusolud muutusid 2022. aastal halvemuse suunas terves Euroopa Liidus. Hinnatõus hakkas kiirenema juba sõja eelõhtul ning sellele lisandusid eelmisel aastal energiakriis ja kaubandus­piiran­gud. Eesti majandus pidas keerulistele oludele siiski suhteliselt hästi vastu – hõive püsis, palgakasv kiirenes ning ehkki eksportivate ettevõtete konkurentsivõime kannatas, suutis suur osa ettevõtetest siiski sisendite kallinemise väljamüügi­hinda­desse edasi kanda ja säilitada kasumlikkust.

„Käesoleva aasta teises pooles hakkab välisnõudlus siiski taastuma, energiahinnad taltuvad ja majandus kohaneb muutunud oludega,“ selgitab värsket prognoosi rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe lisades, et riigi vaatevinklist on kevadise prognoosi kõige olulisem sõnum see, et majanduse mõõdukas edasine taastumine ei too ka ettevaates olulist leevendust riigirahanduse olukorrale.

Kui riik jätkab tänasel kursil, kasvab praegune 20-protsendiline võlakoormus 2027. aastaks 33 protsendini SKPst. Seejuures hindab rahandusministeerium, et 2027. moodustaksid tänasel kursil jätkates intressikulud ühe protsendi SKPst.

„Kahjuks pole juba mõned aastad kasvavaid kulusid tulupoolega kaetud. Vahe tulude ja kulude vahel on kärisenud. Isegi praegu vastuvõetud seaduste järgi suureneb see vahe veelgi,“ rõhutas Akkermann. Prognoos ei sisalda seaduse tasandil jõustamata otsuseid. „Me peaksime otsustama riigina, kas me kogume maksudeks 32,33 või 34 protsenti. See on järgmise valistuse otsustuskoht.“

Prognoos näitab, et valitsussektori puudujääk jääb sügavaks kriisiaastatel tehtud eelarveotsuste ja alaneva maksukoormuse tõttu. „Eelarvedistsipliin ei jõua ise tasakaaluni, selleks tuleb teha raskeid poliitilisi otsuseid,“ ütles rahandusminister Annely Akkermann. Vajalik on järk-järguline suundumine eelarvetasakaalu suunas. Püsiv eelarvedefitsiit toob kaasa võlakoormuse ja intresside kasvu ning need pärsivad riigi võimekust tulevaste kriisidega toimetulekuks.

Akkermanni sõnul ei nõua majanduskeskkond ulatuslikku tõuget. „Praegu on tööturu seis hea ja energiahind paigale jäämas. Käes on aeg tegeleda riigirahanduse korrastamisega“ selgitas rahandusminister, tuues välja, et tarneahelad, eksporditurud, konkurentsiolukord ja hinnatase on muutunud ning eelarvetasakaalu suunas liikumise tempo valimisel tuleb siiski jälgida ka seda, et riigi majanduspoliitilise hoiaku kitsenemine ei hakkaks majanduse kohandumisele liigselt vastu töötama.

Püsivalt suur puudujääk kasvatab prognoosi järgi võlakoormuse sel aastal 20%-ni SKP-st ning 2027. aastaks võib see jõuda juba 33%-ni SKP-st. Sellest mõjutatuna võib hüppeliselt suureneda ka intressikulu kuni 1%-ni SKP-st. Riigirahanduse toomine jätkusuutlikule rajale on tulevikus suur väljakutse. Nominaalne eelarvepuudujääk suureneb sel aastal 4,3%-ni ja jääb sarnasele tasemele ka tulevastel aastatel. Struktuurne eelarvepuudujääk sel aastal paraneb aga trend on järgnevatel aastatel halvenev.

Rahandusministeerium koostab rahandus- ja majandusprognoosi kaks korda aastas, ühe kevadel ja teise suvel. Tehtud prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel. Avalikkusele annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate viimastest majandusarengutest ning väljavaadetest neli aastat ette. Rahandusministeeriumi prognoos lähtub Riigikogus tehtud otsustest ja Euroopa Komisjoni metoodikast.

2023.a kevadise rahandus- ja majandusprognoosi leiad Rahandusministeeriumi kodulehelt: Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium (fin.ee).