VIDEO | Akkermann uutest maksudest: Eesti maksukoormus võrreldes teiste riikidega on väga palju madalam

Rahandusministeeriumi majandusprognoos näitas, et nominaalne eelarvepuudujääk kasvab sel aastal 4,3%-ni. Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul on uue koalitsiooni ülesanne defitsiidi süvenemine peatada.

Maksude asjus jääb Akkermann oma selgitustes tagasihoidlikuks ja ütleb põhjenduseks, et koalitsioonilepe näitab, mis makse rakendatakse. Eelarvesse kogutavate maksude 33% ja 32% vahet on vaid 1%, kuid summana teeb see 380 miljonit, järgmisel aastal 400 miljonit eurot. „Seda maksudena kokku koguda, jagada maksudeks ja maksumääradeks – see ei ole lihtne ülesanne,“ hindab Akkermann. Ministri sõnul on see aga ikkagi tehtav, sest Eesti maksukoormus SKP-st võrreldes teiste riikidega on väga palju väiksem. „Kui isegi makse tõsta 1% võrra, siis Eesti on soodsas positsioonis,“ märkis ta.

Aasta teine pool paistab helgem

Rahandusministeeriumi kevadine majandus- ja rahandusprognoos näitab majanduse jahenemist. Kuigi kriisiaastate eelarvepoliitika mõjus majandusele stimuleerivalt, on see tekitanud tulude ja kulude vahele püsiva lõhe. Inflatsiooni haripunkt on seljatatud, kuid nii sanktsioonidest tingitud tegurite kui ka hüppeliselt tõusnud hindade tõttu on rahva ostujõud vähenenud.

Majandusolud halvenesid 2022. aastal terves Euroopa Liidus. Hinnatõus hakkas kiirenema juba sõja eelõhtul ning sellele lisandus eelmisel aastal energiakriis ja kaubandus­piiran­gud. Eesti majandus pidas keerulistele oludele siiski suhteliselt hästi vastu – hõive püsis, palgakasv kiirenes ning ehkki eksportivate ettevõtete konkurentsivõime kannatas, suutis suur osa ettevõtteid siiski sisendite kallinemise väljamüügi­hinda­desse edasi kanda ja kasumlikkust säilitada.

„Käesoleva aasta teises pooles hakkab välisnõudlus siiski taastuma, energiahinnad taltuvad ja majandus kohaneb muutunud oludega,“ selgitab värsket prognoosi rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe. Ta täpsustab, et riigi vaatevinklist on kevadise prognoosi kõige olulisem sõnum see, et majanduse mõõdukas edasine taastumine ei too riigi rahanduse olukorrale ka ettevaates olulist leevendust.

Ulatuslikke muudatusi ei ole vaja

Kui riik jätkab senist kurssi, kasvab praegune 20% võlakoormus 2027. aastaks 33%-ni SKP-st. Seejuures hindab rahandusministeerium, et 2027 moodustaksid intressikulud senisel kursil jätkates 1% SKP-st.

„Kahjuks pole juba mõned aastad kasvavaid kulusid tulupoolega kaetud. Vahe tulude ja kulude vahel on kärisenud. Isegi praegu vastuvõetud seaduste järgi suureneb see vahe veelgi,“ rõhutas Akkermann. Prognoos ei sisalda seaduse tasandil jõustamata otsuseid. „Me peaksime otsustama riigina, kas me kogume maksudeks 32, 33 või 34%. See on järgmise valitsuse otsustuskoht.“

Prognoos näitab, et valitsussektori puudujääk jääb sügavaks kriisiaastatel tehtud eelarveotsuste ja alaneva maksukoormuse tõttu. „Eelarvedistsipliin ei jõua ise tasakaaluni, selleks tuleb teha raskeid poliitilisi otsuseid,“ ütles rahandusminister Annely Akkermann. Vaja on järk-järgult suunduda eelarvetasakaalu poole. Püsiv eelarvedefitsiit toob kaasa võlakoormuse ja intresside kasvu ning need pärsivad riigi võimet tulevaste kriisidega toime tulla.

Akkermanni sõnul ei nõua majanduskeskkond ulatuslikku tõuget. „Praegu on tööturu seis hea ja energiahind paigale jäämas. Käes on aeg tegeleda riigi rahanduse korrastamisega,“ selgitas rahandusminister. Ta tõi esile, et tarneahelad, eksporditurud, konkurentsiolukord ja hinnatase on muutunud ning eelarvetasakaalu poole liikumise tempot valides tuleb siiski jälgida ka seda, et riigi majanduspoliitilise hoiaku kitsenemine ei hakkaks majanduse kohanemisele liigselt vastu töötama.

Suurena püsiv puudujääk kasvatab prognoosi järgi võlakoormuse sel aastal 20%-ni SKP-st ja 2027. aastaks võib see jõuda juba 33%-ni SKP-st. Selle mõjul võib ka intressikulu hüppeliselt suureneda 1%-ni SKP-st. Riigi rahanduse toomine jätkusuutlikule rajale on tulevikus suur väljakutse. Nominaalne eelarvepuudujääk suureneb sel aastal 4,3%-ni ja jääb samale tasemele ka tulevastel aastatel. Struktuurne eelarvepuudujääk sel aastal paraneb, aga trend on järgmistel aastatel halvenev.