Turud liiguvad tõusujoones hoolimata üksikute pankade raskustest

Märtsikuus oli korraks põhjust meenutada kadunud USA panka Lehman Brothers, sest raskustesse sattunud Silicon Valley Bank ja Credit Suisse tõid silme ette 2008. aastal toimunud finantsvapustused. Kas tõesti kordub kõik taas ja meid tabab süsteemne ebakindlus?

Paralleelid olid siiski ennatlikud. USA pangajärelevalve suutis hoiustajaid mõnevõrra rahustada, pakkudes täiendavaid hoiuste garantiisid. Šveitsi keskpankurid aga suutsid vankuva suurpanga konkurendile „mehele panna“, lastes UBS pangal poolmuidu oma konkurendi riismed endaga liita.

Ehkki suuremat kahju esialgu ei sündinud, näitas see taaskord, kui habras võib olla usaldus, mis maailma finantssüsteemi üleval hoiab. Euroopa pankade aktsiad, mis olid aasta algusest tõusnud ligi +25%, andsid märtsi keskel kogu tõusu käest ja pole senini olulisel määral taastunud. SEB kõrgema riskiga pensionifondides ostsime pangaaktsiate indeksfondi eelmise aasta detsembris ja müüsime positsiooni veebruaris. Peale märtsikuu heitlikke turgusid ja hinnalangust sisenesime taas pangaaktsiatesse. Laenuportfelli kasvav intressitulu toetab jätkuvalt pankade majandustulemusi ja peame kogu sektori reaktsiooni mõne panga probleemidele liialdatuks.

2023. aasta esimesed kuud on olnud eelmise aasta peegelpilt – enim on tõusnud eelmise aasta peksupoisid, näiteks tehnoloogiaaktsiad (+20%) ja tsüklilised aktsiad (+12%). Tehnoloogiaaktsiad on formaalselt karuturult (langevalt turult) väljunud ja sisenenud uue pullituru (tõusva turu) faasi. Tehnoloogiaaktsiaid on toetanud peatunud tõus intressiootustes ning samuti asjaolu, et tehnoloogiaaktsiad olid muutunud üsna ebapopulaarseks ja paljudel investoritel oli neid portfelli jäänud keskmisest vähem. Kui eelmisel aastal hiilgasid energiasektori aktsiad, siis alanud aastal on need tootluselt olnud viimaste seas. Langevad energiahinnad aitavad vähendada ka inflatsioonisurvet ning finantsturud eeldavad, et keskpangad võivad inflatsiooni mõttes varsti kergemalt hingata ega pea intressimäärasid enam eriti palju kergitama.

SEB pensionifondide tulemused

Võbelustest hoolimata on kõikide SEB pensionifondide kliendid aasta algusest arvates plusspoolel. Kolme kuu pluss ei kata küll veel eelmise, 2022. aasta, miinuseid, kuid näiteks kolme aasta tagasivaates on kõik SEB fondid peale SEB Konservatiivse Pensionifondi plussis.

Paljudel pensionikogujatel on mure kõrge inflatsioonitempo pärast, mis sääste ja investeeringuid mõjutab. Tõepoolest on paari viimase aasta inflatsioon Eestis olnud erakordselt kõrge. Samas on minevikus olnud ka mitmeid ülimadala inflatsiooniga aastaid ning pikemaajalised keskmised on viimaste aastate inflatsioonist tunduvalt madalamad. Kõrgema riskiga pensionifondide tulemused on pikemaajaliselt inflatsiooni edestanud.

Näitena võib siin tuua 2004. aastal tegevust alustanud vabatahtliku kolmanda samba SEB Aktiivse Pensionifondi (erinevalt teise samba fondidest on kolmanda samba fondidel olnud algusest peale liberaalsemad investeerimispiirangud), mille osaku hind on algusest arvates ehk umbes 19 aasta jooksul kasvanud 2,4 korda ehk keskmiselt +4,97% aastas (tulemusele lisandub veel tulumaksutagastuse efekt). Eesti hinnatase on Statistikaameti andmetel sel perioodil keskmiselt kasvanud 2,1 korda ehk keskeltläbi 4,1% aastas. Arenenud maailma kogemus ütleb, et pikaajaliselt on nii aktsia kui võlakirjainvesteeringud suutnud kasvada inflatsioonist kiiremini. Ei ole põhjust eeldada, et see seaduspära ei kehtiks pikaajaliselt ka Eesti pensionifondide puhul.

Jaanuaris laekus teise samba pensionikogujatele riigipoolne hüvitis eelmistel aastatel katkestatud riigipoolsete sissemaksete eest. SEB kliendid said pensionikontodele ligikaudu 50 miljoni euro eest valitud pensionifondi osakuid. Märtsis aga laekus tavapärane tulumaksutagastus paljudele kolmanda samba investoritele, mille agaramad kohe pensionifondi reinvesteerisid.

Taktikalised muudatused portfellides

Kui passiivsete indeksfondide portfellid on staatilised ja muutumatud, siis aktiivselt juhitavates fondides tegime aasta esimestel kuudel erinevaid muudatusi nii üldises riskitasemes kui varaklasside ja sektorite jaotuses. Jaanuari alguses suurendasime aktsiaosakaalu umbes 5 protsendipunkti võrra. Kuna ainukesena Eestis kasutame kõrge riskiga fondides aeg-ajalt ka piiratud taktikalist finantsvõimendust, suurendasime kõrge riskiga fondides aktsiaosakaalu jaanuari alguses umbes 105% tasemele. Veebruari alguses vähendasime nendes portfellides aktsiaosakaalu taas alla 100% piiri.

Liikusime taktikaliselt kasvu- ja väärtusaktsiate vahel, suurendasime ja vähendasime pangaaktsiate osakaalu. Võlakirjainvesteeringutes tegime taktikalisi muudatusi portfelli kestuses. Osalesime Luminori võlakirjaemissioonis, lisades portfelli panga 7,25% oodatava tootlusega võlakirjad. Tegime lisainvesteeringuid Baltikumi börsivälistesse ettevõtetesse ja taristuprojektidesse läbi BaltCapi fondide. Võimalus investeerida kodupiirkonna ettevõtmistesse, kinnisvarasse ja metsamaasse on teine oluline aktiivselt juhitavate pensionifondide eelis.

Võlakirjad ei tee rikkaks, aga võivad aktsiaid edestada

Vaadates tulevikku, sõltub paljugi keskpankadest ja intressimäärade arengutest. Makromajanduse indikaatorid ennustavad majanduskliima jahenemist, kuid mitte tingimata sügavat surutist. Lühiajalises vaates hirmud pangandussektori nõrkade lülide ümber ilmselt hajuvad ja see võib anda aktsiatele veidi tõusuruumi. Kardetud ettevõtete majandustulemuste järsku halvenemist ei ole toimunud ja tööturg püsib suhteliselt tugev. Tundub, et ka investorid ei ole liiga agressiivselt positsioneeritud ja kui kardetakse tõusust maha jääda, lisab see aktsiaturgudele jätkuvat nõudlussurvet.

Pikemas vaates aga küpsetavad kõrged intressimäärad aktsiainvesteeringuid aeglasel tulel. Kui USA-s on väikese riskiga rahaturufondides võimalik teenida 5% aastas, siis tekib küsimus, milleks võtta suuremaid riske kallinevat laenukapitali kasutavate ettevõtete aktsiates. Paradoksaalsel kombel ei ole aktsiaturgude märkimisväärne tõus ka keskpankadele ilmselt meeltmööda, sest eufooria aktsiaturgudel võib samuti lisada inflatsioonisurvet. Aeglustuv inflatsioon ja lähemale jõudev intressimäärade tipp on märkimisväärselt parandanud võlakirjainvesteeringute väljavaateid. Võib-olla ei ole järgmise viie aasta teema 100% aktsiatesse investeerivate aktiivsete fondide ja passiivsete indeksfondide omavaheline mõõduvõtmine, vaid tulemuse määrab ära hoopis võlakirjakomponendi suurus pensionifondis?