Mune võib värvida toiduvärvide või looduslikke vahenditega, nagu näiteks sibulakoored või punane kapsas, selgitas põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa. Ta lisas, et oluline on, et värvimiseks kasutatakse muna, mis poleks katki. Samuti ei tohi mune jätta mitmeks päevaks toatemperatuurile, vaid need tuleks tarbida võimalikult kiiresti.

„Tervise ohutuse nimel tuleks vältida munade värvimist kemikaalidega, sealhulgas värvainetega, mis ei ole mõeldud kasutamiseks toiduainetes,“ sõnas Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas. Briljantrohelise ärritab seedesüsteemi, põhjustades põletavat valu, lisas ta.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud marmorist lihavõttemunade värvimise tehnika, kuid Leedu apteeker Toma Gečienė kutsub inimesi üles vältima briljantrohelise kasutamist. „Üha sagedamini kuuleme enne lihavõtteid, et inimesed kavatsevad kasutada briljantrohelist, et värvida lihavõttemune marmortehnikas. Kuigi lihavõttemunad näevad niimoodi ilusad välja, peaksite eelkõige mõtlema oma tervisele,“ sõnas ta. Gečienė lisas, et briljantroheline on mõeldud välispidiseks kasutamiseks. Kui sellega värvida muna, muutub roheliseks ka munavalge. „Briljantrohelisega värvitud muna söömine võib põhjustada söögitorupõletikku, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ja kõhuvalu.“

Lisaks briljantrohelisele on mitmeid toiduvärve, mida tuleks vältida teatud koostisainete tõttu. E-120 võib põhjustada migreeni, hägust nägemist, nohu, naha sügelemist ja nõgestõbi. E-110 võib põhjustada ninakinnisust, nõgestõbe, kõhuvalu, seedeprobleeme, migreeni, hormonaalseid muutusi ja hüperaktiivsust.
Briljantsinine FCF võib põhjustada heinanohu ja allergilisi reaktsioone. Seda peaksid vältima ka inimesed, kes kannatavad ärritunud soole sündroomi all.