Inspiratsioonikõneleja ja innovatsioonistrateeg Patrick Van der Pijl: edukas ettevõte tunneb oma klienti

„Tulevikuettevõtted peavad olema samaaegselt nii innovaatilised, loomingulised kui ka digitaliseeritud. Ettevõttel, kes ei tunne oma klienti, ei ole tulevikku,“ ütles 11. aprillil Kultuurikatlas toimuval MELT Innovatsioonifoorumil kõnelenud innovatsioonistrateeg Patrick Van der Pijl.

Tänavuse MELT Innovatsioonifoorumi peakõneleja ja innovatsioonistrateeg Patrick Van der Pijl leiab, et ilma innovaatiliste ideedeta ja mõtlemiseta ei ole tänapäeva maailmas ettevõtjal võimalik ellu jääda. Viimase kahekümne aasta hiigelsuured arengud tehnikavaldkonnas inspireerivad ka tarbijat loomingulisemalt ja vajadusepõhisemalt mõtlema, mis tähendab, et praegustest saavutustest enam ei piisa ja tarbija vajab pidevalt uusi lahendusi.

„Innovatsiooni üheks suurimaks edasiviivaks jõuks on tarbija vajaduste suurenemine. Nutikellad suunavad meid igapäevaselt rohkem liikuma, aga tarbijale ei piisa enam ainult sellest, ta tahab liikudes ka muusikat kuulata. Lisaks sellele, et rohkem liigume, vajame ka varustust, millega seda teha, näiteks jalanõusid,“ selgitab Van der Pijl valemit, kuidas tarbija vajadused innovatsiooni tagant tõukavad.

Koroona-aastad sundisid ettevõtjaid tema sõnul veelgi suuremaid riske võtma ja arenguhüppeid tegema ning seda eriti digitaliseerimise valdkonnas. „Nende kahe koroona-aasta jooksul toimus digitaliseerimises pea seitsmekordne arenguhüpe,“ räägib Van der Pijl. Tavapäraseks on tema sõnul saanud ka tooted, mida kakskümmend aastat tagasi poleks keegi kasutanud, aga mida nüüd peetakse nutikateks lahendusteks.

„Aastaid tagasi poleks keegi tulnud selle võimaluse peale, et rentida näiteks elektrijalgratast ja maksta selle kasutuse eest,“ selgitab Van der Pijl.

Edukaks ettevõtteks peab Van der Pijl aga ettevõtet, mis on täielikult digitaliseeritud, sest nii vastab ta kõige täiuslikumalt tänapäeva kliendi nõudmistele. „Ettevõte peab väga täpselt teadma, mis kliendile meeldib ja mis mitte, sest see teadmine aitab ka konkurente võita,“ lisab Van der Pijl.

Kogu digitaliseeritud ja ülimalt konkurentses maailmas on Van der Pijli hinnagul ettevõttel oluline teada, kas ja kellega ta konkureerima asub, sest oma ala tipptegijatest juba puudust ei tule. „Me kõik teame, et Teslat saab kuue nupuvajutusega tellida, seega konkureerivad firmad peavad midagi paremat välja mõtlema. Või miks peaks mõni postifirma minema konkureerima Amazoniga, kui kogu nende bränd töötab nii täiuslikult,“ arutleb Van der Pijl.

Tehisintellekt on tulevik

Kaheksa aastat tagasi võis Van der Pijli sõnul pidada tehisintellekti üdini eksponentsiaalseks tehnoloogikaks, millest isegi singulaarsuse ülikoolides hästi aru ei saadud. Kontseptsioon tema sõnul küll oli, aga teadmine sellest, kuidas kõik töötama peaks, oli piiratud ja kohati isegi mõeldamatu. Täna räägitakse ChatGPT tehnoloogiast ja selle efektiivsusest, mis on andnud ettevõtetele vabamad käed oma toodete digitaliseerimiseks ja ka robootika suuremal määral kasutusele võtmiseks.

„Loomingulisusel on ettevõtte arengus suur roll ja ma ei ole selle poolt, et inimesed asendatakse robotitega. Ettevõtete vajadused on aga erinevad ja näiteks metallitöötlemisettevõtted ei vaja niivõrd loomingulisi inimesi kui just robootikat, mis suudaks päeva lõpuks töödelda metalli, mida kliendil vaja on,“ selgitab Van der Pijl.

Koroona oli šokk

Van der Pijl ütleb, et koroona-aastad olid tema hinnangul üks kõige šokeerivamaid aegu ettevõtluses üleüldse. Enamik ettevõtteid elas tema sõnul turbulentsis, kus kord oldi mägede tipus, siis aga jälle all orus. „Praegu on lihtsam tagasi vaadata ja järeldusi teha, aga tegelikult ei teadnud keegi pandeemia alguses, mis üldse saab. Mõnel ettevõttel hakkas väga hästi minema, paljud toidukauplused kasvatasid oma kasumit kuni 30%.“

Paljud ettevõtted olid aga sunnitud turult lahkuma, sest nad ei suutnud näha ette turu drastilist muutumist. „Nõustasin sel ajal ise ühte elektrirattaid tootvat firmat nimega E-Bike, kellel läks kõigepealt 12 aastat selleks, et üldse oma brändi tutvustada, ja siis kolm aastat tagasi tuli koroona, nende müüginumbrid kahanesid ja korraga oli neil ladu täis varuosasid, mida enam vaja ei olnud. Nad pidid korraga kogu firma 35 miljoni euro eest refinantseerima,“ selgitab Van der Pijl ja lisab, et paljud ettevõtted pidid just sellel ajal üle vaatama kõik oma pikaajalised strateegiad, sest eeldus, et kõik kogu aeg kasvab ja inimesed tarbivad nii nagu enne, ei vastanud koroona-ajal enam tõele.

„Ka mina uskusin seda müüti, et kõik kasvab jätkuvalt, aga see ei olnud tõsi. Me ei saa tulevikku ette ennustada, aga mis meil muud üle jääb,“ lisab Van der Pijl.

Väike riik peab olema targem

Van der Pijl leiab, et Eesti on oma väiksusest hoolimata kasutanud suurepäraselt ära oma potentsiaali, sest iga väikeriik peab konkurentsis püsimiseks pingutama kaks korda enam kui kõik teised. Eesti ettevõtluse tugevuseks peab ta noori juhte ja kõrgelt arenenud digiteadmisi.

„Kogu maailmas on nähtud, kuidas Eesti on väga edukalt ja kiiresti jõudnud tõusta e-riigi staatusesse, see on miski, mida teised riigid pole siiamaani suutnud teha,“ ütleb Van der Pijl.

Rohkem näiteid, kuidas innovatsiooni veelgi enam käima lükata, kuuled 11. aprillil MELT innovatsioonifoorumil.