Kelmid koorivad investeerimishuvilistelt mitu miljonit eurot aastas
Viimase paari aastaga on aktiivsete investorite arv Eestis hüppeliselt kasvanud. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik tunnistab, et tekkinud investeerimisvaimustuse suurimaks varjuküljeks on sellest tulu lõikavad petturid.
„Investeerimispettused on hetkeseisuga üks enam levinud pettusevorme, kus võrreldes nii mõnegi teise kasutusel oleva populaarse skeemiga on kaasnevad kahjud kordades suuremad,“ rõhutab Kiik. Politsei andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga kokku üle kolme miljoni euro.
Paljude investeerimiskelmuste puhul võetakse ohvriga ühendust telefoni teel ja pakutakse suurt kasumi teenimise võimalust. Esineb ka teisi variante kontakti loomiseks, näiteks võib mõnel juhul ohver endast ise märku anda, sattudes ennast registreerima läbi võltsitud investeerimisvõimaluse reklaami. Investeerimispettus võib hõlmata väga erinevaid varaklasse: aktsiatest ja optsioonidest kuni krüptorahani. Petturid kasutavad valeinfot ja väljamõeldud võimalusi, et veenda inimesi oma raha neile kandma.
„Eriti magusaks sihtmärgiks on just alustavad investorid, kel puudub varasem kogemus ja sageli ka praktilised oskused tehinguid teha ning ohte ära tunda. Jutt ülikiirest tootlikkusest ja võimalusest kasutada kogenud eksperdi abi esimese tehingu tegemiseks viib nii mõnegi eksiteele. Halvemal juhul on juba esimese kõne lõpuks ohvri arvutisse paigaldatud programm, mis võimaldab ohvri seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seeläbi lihtsalt teha,“ kirjeldab pettuste tõkestamise spetsialist.
Kuidas end investeerimispettuse eest kaitsta?
Võimalikule pettusele viitab ekspertide sõnul reeglina kolm olulist punkti, mis telefonikõne käigus ilmnevad. Ettevaatlikuks tuleks muutuda ebatavaliselt kiire kasumi teenimise võimaluse või ülikõrge tootluse pakkumistele, samuti ka kiire otsuse tegemise vajadusele ning personaalsetele pakkumistele, millest ei tohi teistele rääkida. „Igasugune investeerimisotsus nõuab kaalutletud lähenemist ja läbipaistvatele andmetele tuginemist. Kui seda ei võimaldata, siis on targem kohe jutt lõpetada,“ ütleb Kiik.
Suurem osa petukõnedest tehakse Eesti inimestele välisriikidest. See tähendab, et kelmide peatamine ja tabamine on keeruline protsess ning kord juba kaotatud raha tagasi saamise tõenäosus on madal. Samas ei tähenda see Kiige sõnul veel automaatselt, et petukõne ise on alati võõrkeelne või vigane. Täiesti tavapärane on, et professionaalsed kurjategijad kasutavad õnnestumiseks näiteks kohalikke vahemehi.
Investeerimispettuse ohvriks langedes ja selle tõttu raha kaotanuna tuleks aga viivitamatult võtta ühendust nii panga kui ka politseiga.
Lisaks on oluline teada, et pank ei helista klientidele, et küsida neilt kontonumbrit või maksekaardi üksikasju, nagu kaardi number ja kaardi pöördel olev CVV-kood. Kliendil ei paluta ka internetipanka sisse logida.
