Ekspert: märtsitornaado maailma panganduses läks Eestist mööda

Maailma pangandust tänavu märtsi teises pooles tabanud negatiivsete uudiste tornaado näitab selleks korraks vaibumise märke. Kriisi põhjustanud juhtumeid analüüsides saab üsna kindlalt väita, et olukord puudutas Eesti pangandust ainult kaudselt ning siinsed ettevõtted ja eraisikud ei pea Eestis tegutsevate pankade tervise pärast muret tundma.

Vahel juhtub paari nädalaga rohkem kui paari aastaga. Märtsi keskpaigas tabas globaalset pangandust negatiivsete uudiste turmtuli, millist pole nähtud enam kui kümme aastat. Avapauk tuli USA-st kus kõigepealt läks 2 panka pankrotti, Silicon Valley Bank ja Signature Bank. Õli valas omakorda tulle järgmine negatiivne areng Euroopa pangandude mekas Šveitsis, kus raskutesse sattus Credit Suisse. Kuu lõpus vaatasid investorid ja majandustegelased juba murega Deutsche Banki aktsiahinna langust.

Turgude rahustamiseks sekkusid regulaatorid ja riigid. USAs piisas suurema pinge maha võtmiseks uudistest, et riik lubab kõik hoiused välja maksta, nii tagatud kui tagamata. Lisaks sellele otsustasid 11 suuremat panka USA-s täiendavalt hoiustada 30 miljardit dollarit nõrgematesse regionaalsetesse pankadesse. Credit Suisse’i võttis üle konkurent UBS ning Deutsche Banki investoreid ning kliente rahustas Saksa riigi kinnitus, et pangaga on kõik hästi.

Kui vaadata pankade raskutesse sattumise põhjusi, siis ühelt poolt on need omanäolised ja erinevad, aga teisalt saab ühiste põhjusena välja tuua probleeme elementaarses riskijuhtimises. USA pankade puhul oli hämmastav ka nende põhja minemise kiirus. SVB oli tegutsenud 40 aastat ja pankrotistumiseks kulus kõigest 40 tundi. Selle ajaga suutsid hoiustajad välja võtta ca 42 miljardid dollarit mis oli 25% panga hoiuste mahust ja nagu öeldakse, ülejäänud on ajalugu.

Mida toimunust õppida või järeldada?

Kõigepealt tuleks mõista, et pangad võivad oma sisult olla väga erinevad, alates sellest mis teenuseid nad pakuvad ja lõpetades sellega kuidas nad oma riske ja likviidsust juhivad. USA peamised probleemid puudutasid startuppue ja krüptoettevõtteid teenindanud spetsiifilisi panku, mida majanduse headel aastatel tabas erakordne kapitali sissevool. Credit Suisse oli raskustes juba mõnda aega ning viimaseks piisaks osutus ühe investori soovimatus kapitali juurde investeerida. Deutsche Banki juhtum oli tõenäoliselt kõige eelneva spekulatiivne tulem.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul pole täna põhjust uskuda, et maailm seisaks suure panganduskriisi lävel: kõik uudised olid seotud konkreetsete pankade ärimudelite ja USA väiksemate pankade nõrga regulatsiooniga. Siiski, selliste uudiste rahe mõjub pangandussektori mainele negatiivselt. Pankadel tuleb nüüd usalduse taastamisega tublisti vaeva näha.

Seega mõjutavad märtsikuu sündmused kaudselt ka siinset pangandusturgu. Mõju võib pikas perspektiivis olla ka positiivne, kuna turuosalised said taas hea kogemuste pagasi, milliseid vigu vältida. Vahel aitab väike ehmatus ära hoida suuremat kriisi. Samuti saavad eesti inimesed rahulikult magada, sest siinsed pangad on hästi kapitaliseeritud, likviidsed, mõistlikult laenu andnud ja väga madalate laenukahjudega. Kõik see teeb Eesti inimestele nii hoiustamise kui arveldamise turvaliseks.