Krediidi kulukuse määr jätab nii mõnegi tarbija külmaks just seetõttu, et ta ei saa selle tähendusest aru. Lihtsalt öeldes näitab krediidi kulukuse määr seda, mitu protsenti kasutatud laenusummast peab klient krediidiandjale aastas tasuma. Krediidi kulukuse määrale kehtestatud ülempiiri mõte on kaitsta tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude eest.

Tarbijad maksavad lubatust märksa rohkem

Finantsinspektsioon on tuvastanud, et mõned krediidiandjad hiilivad krediidi kulukuse määra ülempiirist siiski mööda. Seda teevad enamasti krediidiandjad, kes pakuvad tarbijatele krediidiliini ja krediidikonto lepinguid. Selliste lepingutega määratakse tarbijale limiit, mida ta saab kasutada just siis kui vaja. Samas krediidi kasutusse saamiseks tuleb esitada väljamaksetaotlus. Krediidiandjal on seejuures õigus seada krediidi kasutusse võtmisele eeltingimused (nt vähim summa) või keelduda krediidi kasutusse andmisest üldse. Intresse makstakse vaid kasutusse võetud summa eest. Krediidiliini ja krediidikonto lepingud sõlmitakse tavaliselt aastateks või lausa tähtajatult. Krediidiandjad arvutavad krediidi kulukuse määra aga vaid korra ehk enne selliste krediidilepingute sõlmimist. Seega aastaid hiljem, kui tarbija endiselt lepinguga seotud on, tuleb tal maksta kasutusse võetud krediidi eest intresse ja tasusid rohkem, kui seadus konkreetsel ajahetkel lubab.

Kahele esitatud ettekirjutised

Kuna krediidi kulukuse määra ülempiiri mõte on kaitsta tarbijat liiga kõrgete tasude eest, tuleks finantsinspektsiooni hinnangul krediidi kulukuse määra ülempiirist kinni pidada kogu krediidilepingu kehtivusaja jooksul. Inspektsioon on seda krediidiandjatele ka korduvalt selgitanud. Mõned krediidiandjad vaatasid tänu sellele oma lepingutes olevad krediidi kulukuse määrad ise üle. Kahele ettevõttele tegi inspektsioon seoses krediidi kulukuse määra nõuete rikkumisega ka ettekirjutusi.

Finantsinspektsiooni töö krediidi kulukuse määra ülempiirist kinnipidamisega seoses jätkub. Sest endiselt on Eestis tuhandeid inimesi, kes maksavad aastaid tagasi sõlmitud krediidiliini või krediidikonto lepingu kaudu võetud krediidi eest rohkem intressi ja tasusid, kui siis, kui nad sõlmiksid täna uue lepingu. Krediidiandja ei tohiks käituda tarbija suhtes liigkasuvõtlikult ja ära kasutada aastaid tagasi kehtinud madalamat krediidi kulukuse määra ülempiiri nõuet.