„Rahandusministeerium on Ida-Virumaa kohalikelt omavalitsustelt kogunud informatsiooni taotlusvoorus osalemise kohta ning rõõm on tõdeda, et soov tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamisega sisuliselt tegeleda on kohalikel omavalitsustel suur,“ kinnitas rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Tarmo Kivi.

„Taotlusvoorus osalemise on kinnitanud neli omavalitsust: Kohtla-Järve linn, Narva-Jõesuu linn ja Toila ning Lüganuse vald. Kokku on nad eelhinnangu järgi kavandamas kuni 21 tühjeneva või juba sisuliselt tühjenenud korterelamu ümberkorraldamist ja lammutamist. Kas need osutuvad tühjeneva korterelamu kriteeriumidele vastavaks ja nende ümberkorraldamisega on võimalik projekti raames edasi liikuda, selle selgitavad kohalikud omavalitsused välja projekti elluviimise käigus,“ täpsustas Kivi.

Ka mitmed teised Ida-Virumaa omavalitsused on oma tagasisides tunnistanud nende piirkonnas asuvate tühjenevate korterelamute probleemi. „Neil aga ei ole see mure veel nii teravalt avaldanud, mistõttu on nad väljendanud soovi meetmes osaleda järgmistes voorudes,“ selgitas Kivi.

Oodatult on kohalikelt omavalitsustelt kogutud esmase tagasiside põhjal esimesed taotlusvoorus osalevad projektid seotud pigem korterelamutega, mis on kas juba tühjad ja amortiseerunud või väga väheste tegelike elanikega.

Kortermajad tühjenevad kõikjal, kuid enim Ida-Virumaal. Sellest tulenevalt viis Rahandusministeerium läbi tühjenevate korterelamute ümberkorraldamise näidisprojektid ja töötas välja toetusmeetme Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele, et aidata kohalikke omavalitsusi selle keeruka probleemistiku lahendamisel. Ida-Viru näidisprojektid, koostatud õigusanalüüs ja tühjenemismustrite uuringud näitavad, et lisaks asjaolule, et elamumajanduse korraldamine on seadusega kohaliku omavalitsuse ülesanne, on ka probleemi sisuline lahendamine kõige otstarbekam just omavalitsustasandil. Neil on info oma territooriumil asuvate kortermajade kohta. Arvestades sealjuures arenguplaane, planeeringuid, võrkudega ühendatust ning palju muud. Samuti on tühjenevate korterelamute ümberkorraldamise käigus kerkinud sotsiaalsete probleemide lahendamine kohalike omavalitsuste pädevuses. Eelkõige puudutab meede maju, mis on ka tegelikult lootusetus seisus ja omanikele koormaks. Meetme eesmärk on parandada maakonna elukeskkonna kvaliteeti ja elanikkonna elutingimusi. Samuti tõsta elukondliku kinnisvara väärtust, vähendades riigi ja omavalitsuse koostöös väheväärtuslike ja alakasutatud ning perspektiivitute korterelamute hulka. Vähemtähtis ei ole ka tühjade või tühjenevate majade tõttu tekkida võivate ohuolukordade vältimine.

Projekti käigus selgitavad kohalikud omavalitsused välja, kas projekti valitud selgete kasutusest väljalangevuse tunnustega korterelamud sobivad ümberkorraldamiseks. Sh selgitatakse välja nende elamute kasutus, kortermaja seisund, korteriomandite väärtus, korterite omanikud, korterite kasutuses olemise korral asenduskorteri vajadus jms. Projekti teises etapis omandab kohalik omavalitsus tühjeneva elamu korteriomandid, lõpetatakse korteriühistu, hoone lammutatakse ja kinnistu korrastatakse. Tühjenevaks korterelamuks loetakse seejuures alates 18 korteriga korterelamut, mille rohkem kui poolte korterite ja muudel juhtudel (alla 18 korteriga korterelamu) rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest on loobutud ning korterelamut ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas rekonstrueerida. Toetusvahenditest on võimalik katta kohaliku omavalitsuse kulud asjaajamisele, õigustoimingutele, hinnangute ja ekspertiiside koostamisele, korteriomandite omandamisele, hoonete lammutamisele, kinnistu korrastamisele ja asenduskorteri pakkumisele ümberkorraldatava korterelamu viimastele tegelikele elanikele. Toetuse suurus saab olla kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja kehtestatud ühikuhindade piires toetatakse sisuliselt kõiki tegevusi, mis on otseselt protsessiga seotud.

Toetuse andmist omavalitsustele hakkab korraldama Riigi Tugiteenuste Keskus, kes teavitab esimeses taotlusvoorus osalemise soovi kinnitanud kohalikke omavalitsusi vooru avamisest ja taotluste esitamise tähtajast kirjalikult. Orienteeruv taotluste esitamise aeg on juuli 2023. Toetus antakse riigieelarvest rahastatava Ida-Virumaa programmi vahenditest.