Õliühing näeb kütusemüügi kasvu, tänab valitsust ja loodab, et automaks maainimesi „hobuse selga“ ei vii

Maksu- ja tolliameti mootorikütuste müügiandmed märtsikuu kohta näitavad positiivse trendi jätkumist, kus diislikütuse müük tanklatest kasvab ja mootoribensiini müük hoiab stabiilselt eelmise aasta taset, annab ühing pressiteate vahendusel teada.

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühing märgib kommentaaris, et müüginumbrid annavad tunnustust sellest, et konkurentsivõimelise aktsiisipoliitikaga jätkates suurenevad riigieelarve tulud ka edaspidi, sest müügimahtude kasv on tulnud just piirimaakondadest.

Ühingu tegevjuht Mart Raamat tunnustas uut valitsust, kes ei läinud lihtsama vastupanu teed ja ei hakanud koheselt kütuseaktsiisiga eelarveauke lappima. „Positiivne on näha, et varasematest vigadest on õpitud ja negatiivse eelarve- ja majandusmõjuga poliitikat otsustati seekord vältida.“ Raamatu sõnutsi näitab mootorikütuste müüginumbrite detailne analüüs, et siiani lõigatakse lõivu 2020. aasta kevade aktsiisilangetusest. „Kui keskmiselt on Eestis selle aasta esimeses kvartalis diislikütuse müük olnud 4% kõrgem, kui möödunud aastal, siis transiitvedude jaoks tähtsates piirimaakondades – Pärnu- ja Valgamaal – on müügi kasv olnud üle kolme korra suurem. Need maakonnad suuresti veavadki müügimahtude kasvu,“ selgitas Raamat müüginumbrite kujunemist.

Teistpidises suunas liigub aga diislikütuse hulgimüük, mis on võrreldes möödunud aastaga langenud 10 miljoni liitri võrra. „Vaadates hulgimüügi korras kütust ostva kliendi profiili – suurtööstused, metsandus- ja ehitussektor, raudteeveod – siis on selge, et majandus on jahenemas ja see vähendab suurtarbijate nõudlust. Teiselt poolt toimus eelmise aasta lõpus ka teatav diislikütuse varumine, mille mõjul siis sel aastal tarbimine on vähenenud,“ märkis Raamat.

Mootoribensiini müük on riigiüleselt olnud sisuliselt võrdne 2022. aastaga, kuid siiski on osades maakondades müüginumbrid arvestatavalt miinuses. „Kuna mootoribensiini tarbib valdavalt eraisik, siis peegeldab see hästi, et inimeste ostujõud just maapiirkondades on kõikuma löönud. Näiteks Põlvamaal on langenud 8,4%, Läänemaal 5,9% – need on juba päris alarmeerivad arvud,“ valutas kütusesektori esindaja südant regionaalarengu seisu pärast.

Kuigi Raamatu hinnangul on isikliku transpordi maksustamise diferentseerimine läbi automaksu kehtestamise mõistlik mõte, siis on Õliühingu tegevjuht ettevaatlik lõplike hinnangute andmisel. „Kindlasti on tähtis vältida olukorda, kus maapiirkonna inimesed läbi automaksu piltlikult öeldes tagasi hobuse selga maksustatakse. Loodame, et uus rahandusminister saab selle keerulise pähkli puremisega edukalt hakkama ja tekib võimalus loobuda praegu perioodi 2024-2027 planeeritud diislikütuse aktsiisitõusust. Kuna lisaks realiseerub 2027. aastal Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine transpordikütustele, siis terendab Eesti autojuhile lähiaastatel ees kolmikpauk maksutõuse. Aktsiisitõusu ära jätmine on neist kindlasti kõige mõistlikum lahendus,“ selgitas Raamat kütuse- ja transpordipoliitika tulevikuperspektiive.