Kaupmees: kardan, et tarbija jaoks ei piirdu hinnatõus ainult käibemaksuga

A1000 odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu sõnul on oht, et kaupmehed kasutavad tõusvat käibemaksu juurdehindluse suurendamiseks ning selle vältimiseks peaks sõlmima ühiskondliku ausa kaubanduse kokkuleppe.

Tarmo Lauringu kinnitusel on paljud kaupmehed oma kasumi suurendamiseks varmad muutusi ära kasutama. „Väga selgelt oli see näha 2017. aastal toimunud alkoholiaktsiisi tõstmise käigus – kui reaalselt mõjutas aktsiis 1 euro maksnud õllepudeli hinda üles 20 senti, siis paljudes poodides tõusis hind samal ajal 40 senti,“ rääkis Lauring.

„Sarnane stsenaarium kordus aasta tagasi kevadel kui nägime, kuidas kauba sisseostuhind tõusis kaupmeestele 20 senti, aga enamikus poodides kerkis hind kohe 50 senti. Muutuste – maksutõusude või inflatsiooni udus on lihtne kasumimarginaali tõsta ja see siis kellegi teise kaela ajada. Niimoodi võib vabalt 2-protsendilisest maksutõusust saada poes viis või isegi kümme protsenti,“ ütles Lauring.

„Prantsusmaa valitsus suutis suurte jaekettidega värskelt kokku leppida esmatarbe toidukaupade kasumimarginaali vähendamise ja niimoodi inflatsiooniga kimpu jäänud inimesi aidata. Teen ettepaneku, et kui maksutõus kätte jõuab, siis tuleks sõlmida riigi vahendamisel ausa kaubanduse lepe, et maksutõusu kasumi suurendamiseks ei kasutataks,“ ütles Lauring.

„Ka inimesed saavad omalt poolt olla tähelepanelikumad ja kokku hoida – ka praegu maksab sama ostukorv kallimas toidupoes 25-30% rohkem,“ lisas Lauring.

A1000 Marketi juhi sõnul on maksutõusudel majandusele märksa laiem mõju kui me seda toidupoes näeme. „Oluline on arvestada riigi ja selle tootjate konkurentsivõimet, mis väheneb kui hinnad tõusevad kiiremini kui teistes riikides ja see ei ole põhjustatud parematest toodetest või suuremast tootlikkusest. Juba praegu on meie inflatsioon euroala tipus ja maksutõus kindlasti seda konkurentsivõimet ei suurenda,“ rääkis Lauring.

„Eestis on toiduained juba praegu Euroopa ühe kõrgeima maksumääraga. Kui makse veel tõsta, siis võiks seda teha pigem sissetoodavale kaubale ja jätta samaks või langetada kohalikele tootjatele – muidu jäävad nad väga kehva seisu,“ ütles Lauring.

„Samuti on oluline, et korjatavad maksud oleksid sihtotstarbelised ja tõstaksid riigi konkurentsivõimet, mitte raha ei jagataks lihtsalt suvaliste toetustena laiali. Kui riik tõstab täna makse konkreetsete vajaduste-põhjuste pärast, siis oleks hea rahvale anda ka selget infot tegevuste kohta, mis vähendavad riigi enda toimimiskulusid – ehk kuidas plaanitakse, kui üldse, need asjad üle vaadata. Kui oli energiakriis, sõjast või siis koroonast tingitud tagasilöögid – siis tegid eraettevõtted ju kohe kõigepealt enda kulude auditi,“ lisas Lauring.