Naftogaz ütles avalduses, et Venemaa peab maksma summa, et katta ettevõtte varade, sealhulgas puurtornide, gaasitransporditorustike, samuti oma laevastiku ja administratiivhoonete sundvõõrandamisest tulenev kahju. See tuleneb avaldusest, milles viidatakse 12. aprillil Haagi alalise vahekohtu otsusele.

„Naftogazi meeskond on saavutanud olulise võidu energiarindel,“ ütles firma tegevjuht Oleksii Tšernõšov. Ta lisas, et Venemaa peab nüüd seda otsust täitma vastavalt oma rahvusvahelisest õigusest tulenevatele kohustustele.

Venemaa ei pruugi raha ära maksta

Tõenäoliselt võtab raha tegelik kättesaamine aastaid ja on ka võimalik, et seda ei juhtu kunagi. Venemaa ei ole varem rahvusvahelisi kohtuotsuseid tunnustanud. Üheks näiteks on see, et Venemaa ei ole maksnud kümneid miljardeid Jukos Oil Co. endistele omanikele, mis oli aga üheks kohtuotsuses välja toodud nõudeks.

Ukraina on rääkinud oma liitlastega eesmärgiga konfiskeerida sanktsioneeritud Venemaa vara ja kasutada seda hüvitisena sõja laastamistööde eest. Laiaulatuslikul konfiskeerimisel on aga märkimisväärseid õiguslikke takistusi.

Naftogaz teatas, et kui Venemaa keeldub maksmisest, on neil õigus alustada protsessi, et võtta üle osa Venemaa välismaal asuvatest varadest. Otsus on suurim, mille on rahvusvaheline vahekohus määranud hüvitisena Krimmi varade konfiskeerimise eest Venemaa poolt pärast 2014. aasta anneksiooni Krimmis.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul analüüsib Venemaa kohtuotsust. „Meie spetsialistid, kes tegelevad meie õiguste kaitsmisega selles asjas, analüüsivad ja otsustavad edasiste meetmete üle,“ ütles Peskov.

Haagi tribunal ütles, et neil pole mingit teavet avalikuks levitamiseks juhtumi kohta.