Olkiluoto tuumajaama lisandumine mõjutab ka elektri hinda Eestis

Soomes esmaspäeval täisvõimsusel tööle hakkav Olkiluoto tuumajaam parandab märkimisväärselt Eesti varustuskindlust ja toob hindu allapoole, kuid Soome ja Eesti vahelise ülekandevõimsuse puudujäägi tõttu jäävad hinnaerinevused põhjanaabriga püsima, kuniks Estlink 3 kaablit pole ehitatud, rääkisid energeetikaasjatundjad ERR-ile.

Juba 2009. aastal valmima pidanud Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor läbis neljapäeval edukalt viimase kontrolli ning hakkab esmaspäeval täisvõimsusel elektrit tootma.

Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller ütles ERR-ile, et Olkiluoto kolmanda reaktori käivitamine asendab Soomes täielikult Venemaa impordi kadumisest tekkinud defitsiidi, mis tekkis pärast Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale, kui Soome elektriimpordi Venemaalt lõpetas.

„Lisaks Olkiluoto 3 puudumisele turult mõjutas meie piirkonnas hindu lisaks kõrgele gaasihinnale ka Lõuna-Rootsis asuvate tuumajaamade remont, nii et korraga oli turult eemal mitme tuhande megavati jagu tootmisvõimsust. Praeguse seisuga on ka Rootsi jaamad töökorras,“ lausus ta.

Lisaks tuumajaamale on Soomes Milleri sõnul käivitunud ka uusi tuuleparke, mis suurendavad turul taastuvenergia pakkumist ja võivad tuulistel päevadel elektri hinda tunduvalt allapoole tuua.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, et möödunud talvel oli meie elektripiirkonna nõudluse ja pakkumise vahekord piiri peal, kuid Olkiluoto kolmanda reaktoriga lisanduv 1600 megavatti juhitavat võimsust muudab meie elektrivarustuskindluse olukorra palju paremaks.

„1600 megavatti on sama suur võimsus nagu Eesti tiputarbimine, veidi isegi rohkem ja ka Soome enda elektritarbimisest, mis on aastas umbes 90 teravatti, toodab Olkiluoto 3 umbes 15 protsenti,“ sõnas ta.

„Tegu on jaamaga, mis hakkab iga päev tegema elektriturule suhteliselt madala muutuvkuluga pakkumisi, mis tähendab, et meie piirkonnas sellise jaama lisandumine surub hindu veidi allapoole. Soomes rohkem ja Balti riikides ka, aga veidi vähem, sest Balti riikide ja Soome vahel on viimastel aastatel täitsa märkimisväärne ülekandevõimsuse puudujääk,“ lausus Tatar.

Pikemalt saab lugeda ERR-i portaalist.