Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas: puhas kraanivesi ei ole Eestis iseenesest mõistetav

Selle aasta märtsis toimunud veepäeval kutsuti kogu maailma inimesi üles kiiresti tegutsema, sest suur osa maailma rahvastikust on ilma puhta joogiveeta või kanalisatsioonita. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) hoiatab oma värskes raportis samuti ülemaailmse veekriisi eest. Samal ajal peab inimkond olema valmis veepuuduseks ja seda võimendavaks kliimamuutuseks.

Eestis on 84% elanikele tagatud joogivesi ühisveevärgi kaudu ning 82% elanike reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni kaudu asulareoveepuhastisse, kus see puhastatakse enne looduskeskkonda tagasi juhtimist. Nende süsteemide tarvis on Eestis viimase kahekümne aasta jooksul investeeritud üle miljardi euro. Seda kõike selleks, et kraanivesi oleks joogivesi ning et tekkiv reovesi saaks nõuetekohaselt enne keskkonda juhtimist puhastatud. Enamik sellest rahast on Eesti saanud Euroopa Liidu toetustena, kuid seda vaid tingimusel, et nende süsteemide edasine korrashoid toimub Eesti riigi enda vahenditega.

Vee-ettevõtted ei ole tavapärased äriettevõtted, kelle teenuse maksumuse määrab turg. Veeteenuse hinna kooskõlastab Konkurentsiamet ja veeteenuse hinna arvelt tuleb vee-ettevõttel koguda raha selleks, et kõik veetaristu hooldused, parendused ja asendusinvesteeringud saaksid tehtud. Elektrienergia kriis on tõsiselt mõjutanud kõiki vee-ettevõtteid ja kahjuks mõjutab ka edaspidi – mitmed asendusinvesteeringud on jäänud tegemata, kuna elektrikulu mõju võib ulatuda lausa üle 50% kogukuludest. Veeteenust ei ole võimalik pakkuda ajaliste piirangutega, mistõttu pidid vee-ettevõtted kinni maksma ka rekordilised elektrihinnad, mille tipp oli 4000 eurot megavatt-tunni eest. Juba ainuüksi see fakt näitab, kui keeruline on tagada teenust, mis on elutähtis ja peab olema ööpäevaringselt kättesaadav. Vee-ettevõtted on täna olukorras, kus aastaid kogutud investeeringute eelarve on sisuliselt olematu, sest kriisis tuli jääda ellu ja muid võimalusi selleks ei jäänud.