Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 2023. aasta veebruari lõpuks 0,4%ni aastasest SKPst

Veebruari lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 142 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 0,4% aastasest oodatavast SKPst.

Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad nii keskvalitsuses kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Sotsiaalkindlustusfondid olid veebruari lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 51 miljoni euro võrra väiksem riigieelarve parema seisu tõttu. Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid seevastu möödunud aastaga võrreldes halvemas positsioonis.

Keskvalitsus oli jaanuari lõpus 143 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes siiski 100 miljoni võrra väiksem tänu 17,7%lisele maksude kasvule, mis ületas kulude kasvu. Oodatust enam laekus juriidilise isiku tulumaksu erasektori jaotatud kasumitelt, mida on 40,5% enam kui aasta varem. Palgafondi kiirenenud kasv kergitas füüsilise isiku tulumaksu laekumist 45,5% ja sotsiaalmaksu laekumist 12,5%. Käibemaksu tasumine suurenes esimese kahe kuuga 11%. Aktsiiside tasumine on aasta alguses aga 2,9% vähenenud, mis on tingitud diislikütuse ja maagaasi tarbimise vähenemisest. Samuti laekus 2022. aasta algusega võrreldes vähem ka tulusid varade müügist (-10,4mln) ning riigilõivudest (-1,5mln).

Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarvepositsioon oli veebruari lõpu seisuga 19 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes veebruaris 33 miljoni euro võrra ning ülejääk ulatus kuu lõpuks 25 miljoni euroni, mis aasta varasemaga võrreldes oli siiski 2,9 miljoni võrra väiksem. Töötukassa puudujääk ulatus 6 miljoni euroni, mis oli 5,5 miljoni võrra aastatagusest suurem. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus veebruari lõpuks 17 miljoni euroni, mis on 41 miljonit suurem kui 2022. aasta samal ajal. Kuigi kohalikele omavalitsustele edasi suunatava tulumaksu laekumine kasvas 10,7%, siis tugevast hinnasurvest mõjutatud kulude kasv viis eelarvepositsiooni sügavama puudujäägini.

Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes 2023. aasta veebruaris eelneva aasta veebruariga võrreldes 77,7 miljonit eurot ehk 7,5%, mistõttu veebruari kogukulude mahuks oli 1,12 miljardit eurot. Kuludest suurenesid veebruaris enim tööjõu- ja majandamiskulud ning edasiantud maksutulud. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid veebruaris 710 miljonilt eurolt 754 miljoni euroni ehk 44 miljonit eurot eelneva aasta veebruariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,2%.

Kodumaised toetused suurenesid veebruaris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 3 miljoni euro võrra ehk 0,6% - sotsiaaltoetused 37,9 miljonit eurot ja kodumaised investeeringutoetused 0,8 miljonit eurot. Kodumaistest toetustest vähenesid veebruaris kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 26,7 miljoni euro võrra ja tegevustoetused 9,1 miljoni euro võrra.

Välismaiseid toetuseid saadi veebruaris riigieelarveliste asutuste poolt 3,2 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta veebruaris, mis teeb aastaseks kasvutempoks 13,3%. Kui veebruaris suurenesid vahendatud välistoetustest välismaised investeeringutoetused 5,5 miljoni euro võrra, siis välismaiste toetuste kasutamine tegevuskuludeks ja investeeringuteks oli languses, vähenedes aastaga 2,2 miljonit eurot.

Majandamiskulud suurenesid veebruaris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 26,8% ehk 18,4 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest suurenesid enim kulud laskemoona soetamiseks, arvuti riist- ja tarkvarale, muudele sotsiaal- ja erihoolekandeteenusele. Majandamiskuludest vähenesid veebruaris kulud tervishoiu- ja raviteenuste osutamiseks 9 miljoni euro võrra, kuna aastaga on langenud kulude maht koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

Tööjõukulud suurenesid veebruaris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 16,5 miljoni euro võrra, kasvades aastaga 18,8%. Investeeringud vähenesid veebruaris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 10,8% ehk 2,6 miljoni euro võrra. Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid veebruaris 30,4 miljoni euro võrra kasvutempoga 9,9% aastas peamiselt inflatsioonist tingitud suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise, töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.