Hüdrograafia hariduse uued horisondid ja võimalused

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia õppekava veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine pakub üliõpilastele Eestis ainulaadset merealast haridust. Programmijuht Inga Zaitseva-Pärnaste tutvustas nii seda eriala kui rääkis ka uutest trendidest hüdrograafia valdkonnas.

Millist haridust te Mereakadeemias pakute?

TalTechi Eesti Mereakadeemia õppekava veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine on Baltikumi mõttes ainulaane, mis pakub hüdrograafia-alast haridust. Hüdrograaf on spetsialist, kes tegeleb merede, jõgede, järvede ja muude veekogude topograafia ja merepõhja kaardistamise ning merekeskkonna mõõdistamisega.

Valdkond on lai, hüdrograafidel on võimalik töötada erinevates sektorites ja töökohtadel, mis tegelevad merealade kaardistamise ja merekeskkonna mõõdistamisega. Näiteks tegutsevad paljudes riikides asutused, mis vastutavad merealade kaardistamise ja meresõidu ohutuse tagamise eest, Eestis näiteks Transpordiamet.

Hüdrograafidel on võimalik töötada ka erinevates mereteaduse asutustes, kus uuritakse merepõhja topograafiat ja selle muutusi. Kuna laevade ohutu navigeerimine sõltub suurel määral hüdrograafilistest andmetest ja kaartidest, töötavad hüdrograafid sadamates, meretranspordi ettevõtetes või laevade navigatsiooniseadmete tootmise ettevõtetes. Hüdrograafia spetsialiste võidakse palgata ka konsultatsiooni- ja insenerifirmadesse, mis pakuvad merealade uuringuid ja mereehitusprojektide kavandamist.

Kus töötavad teie vilistlased?

Nii Eesti kui ka välismaa hüdrograafia, kartograafia, geodeesia ja rannikumere insenertehnika ettevõtetes. Samuti riiklikes ametites (nt Transpordiamet, Maa-amet, Keskkonnaagentuur), uurimisinstituudides, aga ka ministeeriumites.

Millised on hüdrograafia olulised trendid?

Hüdrograafia valdkond areneb kiiresti. Mitmed uued tehnoloogiad ja trendid on muutnud hüdrograafilisi uuringuid ja mõõtmisi tõhusamaks ja täpsemaks. Üha tavalisemaks muutub näiteks autonoomsete laevade kasutamine hüdrograafiliste uuringute jaoks. Need laevad võimaldavad hüdrograafilistel uuringutel olla tõhusamad, ohutumad ja kulutõhusamad. Avamere tuuleparkide projekteerimisel ja rajamisel suudavad autonoomsed laevad koguda hüdrograafilisi andmeid kiiresti ja täpselt, seda ilma, et inimesed peaksid ohtlikes veekogudes seiklema. Erinevalt traditsioonilistest hüdrograafilistest laevadest suudavad autonoomsed laevad töötada ööpäev läbi ilma, et inimesed peaksid vahetusi tegema. See tähendab, et uuringuid saab läbi viia kiiremini ja tõhusamalt.

Autonoomsed laevad suudavad koguda hüdrograafilisi andmeid ka raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks kaljustel rannikualadel ja madalikel, neil on parem manööverdusvõime, samuti võime seada sujuvamaid trajektoore. Kõik see võimaldab koguda andmeid kiiremini ja täpsemalt, aga vähendada personalikulusid ja uuringute maksumust.

Millised valdkonnad veel kiiresti arenevad?

Kindlasti veekogude 3D-modelleerimine. Tänu uutele tehnoloogiatele saab veekogudest luua täpseid 3D-mudeleid, ühildades LiDAR (laserskaneerimine) ja lehviksonari andmeid. See on eriti kasulik merealade uuringute ja meretööstuse jaoks. Satelliitide abil on tänapäeval võimalik koguda ja analüüsida merepõhja andmeid suurte alade kohta. See lihtsustab suurel määral merealade kaardistamist, navigatsiooni ja ressursside haldamist, eriti rannikuvetes.

Tehisintellekti tehnoloogiad võimaldavad suure hulga hüdrograafiliste andmete kiiret analüüsi ja töötlemist, mis võib aidata avastada merealade muutusi, näiteks merepõhja topograafias.

Sellega seoses on hüdrograafidel kindlasti vaja palju uusi oskusi ja teadmisi.

Üritame Mereakadeemias pidevalt arendada veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise õppekava selliseks, et üliõpilaste teadmised vastaksid kiiresti arenevale tööturule. Oleme tihedas koostöös tööandjatega: meie tudengid läbivad praktika potentsiaalsetes töökohtades, ettevõtete esindajad käivad andmas loenguid ja praktikume, õppejõud täiendavad oma erialased oskused stažeerides hüdrograafia ettevõtetes. See on pidev protsess, mis tegelikult muudab veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise õppekava professionaalseks ja selle lõpetajad on kõrgelt hinnatud spetsialistid nii Eestis kui välismaal.

Millised on uued valdkondlikud oskused?

Kui varem oli hüdrograafidel vaja kindlasti käia merel, siis nüüd ei ole selleks alati vajadust. Aina rohkem tulevad kasutusele autonoomsed ja kaugjuhitavad hüdrograafilised mõõdistuslaevad.

Kui rääkida oskustest, mida on vaja tulevastel veeteede spetsialistidel arendada, siis esile tuleb andmetöötluse oskus: tänapäeval kogutakse merepõhja hüdrograafilisi andmeid kasutades mitmesuguseid kaugseire- ja sonaritehnoloogiaid nagu laserskaneerimine, SDB (satelliidist tuletatud merepõhjareljeef), droonid, AUV (autonoomne veealune mõõdistusplatvorm). Hüdrograafidel on vaja osata neid andmeid töödelda, analüüsida ja visualiseerida, et saada täpsem ja detailsem merepõhja kaart.

Vaja on osata ka programmeerida, et saada töödeldud hüdrograafilisi andmeid tõhusamalt kasutada. Programmeerimine võimaldab luua automatiseeritud töövooge ja analüütilisi tööriistu suurte andmemassiivide töötlemiseks. Kogutud andmete ruumiliseks geograafiliseks analüüsiks peab hüdrograaf aga tundma ja oskama kasutada geograafiliste süsteemide (GIS) tarkvara.

Me ei valmista aga ette mitte ainult merepõhja mõõdistajaid. Hüdrograafia all mõeldakse kõiki tegevusi, mis võimaldavad tagada ohutu laevaliikluse. Nende hulgas on laevateede projekteerimine, navigatsioonikaartide koostamine, navigatsioonimärkide haldamine.

Meretuulepargid tunduvad hüdrograafia mõttes samuti perspektiivse valdkonnana.

Me teame, et Eesti on seadnud eesmärgi saada aastaks 2030 50% oma elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas tuuleenergiast. Mitmel merealal käivad aktiivsed ettevalmistustööd tuuleparkide rajamiseks. Esiteks on Eestil pikk rannajoon ja suur avatud meri, kus on palju tuult. Teiseks on taastuvenergia tootmise suurendamine ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine Eesti jaoks strateegiliselt oluline, kuna see aitab vähendada sõltuvust imporditud energiast ning suurendada energiavarustuskindlust. Kolmandaks aitab avamere tuuleparkide arendamine kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja keskkonnakaitsele

Kuna merele planeeritud uued objektid tekitavad lisaohtu meresõidule, on vaja spetsialiste, kes teevad navigatsiooniliste riskide analüüsi. Samas on merepõhja topograafia uurimine oluline avamere tuuleparkide projekteerimisel ja ehitamisel. Merepõhja sügavus, pinnamood ja erinevate veealuste ohtude (nt vrakid, kivid) asukohad võimaldavad inseneridel valida õige asukoha ning valida sobivaimad alus- ja tugikonstruktsioonid, mis tagavad tuulepargi stabiilsuse. Lisaks aitavad hüdrograafia andmed valida sobivaima asukoha kaablile, mis ühendab tuulepargi mandri või teiste tuuleparkidega.

Merepõhja topograafia võib mõjutada mereelustiku mitmekesisust ja levikut. Seetõttu tuleb hüdrograafia andmete abil hinnata tuuleparkide mõju mereelustikule ning valida asukoht, mis võimaldab minimeerida keskkonnamõju. Neid oskusi arendame veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise eriala tudengitel juba praegu, et tulevikus täidaksid meie vilistlased oma unikaalse kompetentsiga antud niši tööturul.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.